Mõned päevad septembris. Jutustus tänapäevast

„Mõned päevad septembris. Jutustus tänapäevast“ on Raimond Kolgi proosateos, mis asetab tegevuse oma aja argisesse miljöösse. Lugu saab alguse näiliselt tühisest telefonikõnest, kus tegelase argipäev katkeb ootamatult, kui tema lähedane teatab, et ei tule koju, vaid läheb „kohtama“. Sellest hetkest alates hakkab avanema pilt kaasaegsest inimesest, kelle elu täidavad nii töö kui ka isiklikud suhted, ent samas ka üksindus ja arusaamatuse varjundid. Teose rütm on kantud igapäevasusest, mille pinnalt kerkivad siiski eksistentsiaalsed küsimused keele, identiteedi ja inimestevahelise läheduse kohta.

Kolgile omaselt on jutustuse keeles tunda täpsust ja selgust, mille abil ta kujutab inimestevahelisi pingeid ja suhtlushetki. Väikesed argised episoodid saavad tähenduslikuks, kui neis peegelduvad võõrandumine, rahulolematus või vaikne igatsus. Teos ei paku suuri ajaloolisi taustu ega dramaatilisi pöördeid, vaid keskendub pigem sellele, kuidas inimese siseilm ja igapäevased valikud põimuvad. „Mõned päevad septembris“ väljendab niiviisi ühtaegu nii kaasaegset olustikku kui ka laiemat pilku inimlike suhete haprusele ja argise elu sügavusele.

Raimond Kolk (1924–1992) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes tegutses peamiselt paguluses Rootsis. Tema looming on tihedalt seotud pagulaseesti kogemusega ning sageli peegeldub selles võõrsil elamise võõrandumine ja koduigatsus. Kolk avaldas luulet, esseid ja proosat, olles üks Eesti Kirjanike Kooperatiivi aktiivseid autoreid. Tema kirjutistes on oluline koht argielu täpsel jälgimisel, iroonia ja realistliku kujutamisviisi põimimisel. „Mõned päevad septembris“ kuulub tema hilisemasse loomingusse, kus ta keskendus tänapäeva inimese sisemaailmale ja suhetele, asetades need realistlikku ja kohati kargele taustale.