Keerdtrepp. Reportaaž

Raimond Kaugveri teos „Keerdtrepp. Reportaaž“ viib lugeja Tallinna tänavatele ning avab ühe taksojuhi tööpäeva argise ja samas pingelise rütmi. Loo keskmes on Joonas, kes alustab vahetust kehva enesetundega, ent peab siiski kliente teenindama. Esimesed sõidud viivad ta linnast välja ning juba algusest peale saab selgeks, et õhtu ei kujune lihtsaks. Autor loob taksojuhi pilgu läbi pildi ühiskonnast, kus erinevad inimesed ja nende lood põimuvad ühes autos, kusjuures juhil tuleb toime tulla nii oma tervise kui ka reisijate meeleoludega. Atmosfäär on korraga realistlik ja veidi ähvardav, peegeldades töö argipäeva varjatud pingeid.

Reportaaži stiil annab loole erilise vahetuse – lugeja kogeb justkui dokumentaalset täpsust ja samas kirjanduslikku pingestatust. Kaugver näitab, kuidas väikestest seikadest, juhuslikest kohtumistest ja igapäevastest olukordadest kasvab välja laiem pilt linnast ja inimestest selle sees. Teos peegeldab 1970. aastate Tallinna eluolu, kus takso oli kohtumispaigaks väga erinevatele inimestele: lihtsatest töölistest kuni nendeni, kes otsisid juhilt vaid vaikust ja sõiduvõimalust. Auto muutub omamoodi minilavaks, kus iga sõit toob kaasa uue stseeni ja uue tegelaskuju.

Raimond Kaugver (1926–1992) oli eesti kirjanik, kes paistis silma eelkõige oma realistlike romaanide ja jutustustega. Ta kujutas sageli nõukogude Eesti argipäeva, keskendudes tavaliste inimeste probleemidele ja igatsustele. Kaugveri loomingut iseloomustab lihtne ja otsekohene keel, mille kaudu ta suutis edasi anda tegelaste sisemisi pingeid ja ühiskonna varjatud kihte. „Keerdtrepp. Reportaaž“ kuulub tema teoste hulka, kus dokumentaalsema käsitlusviisi abil tuuakse esile elu proosalisus, aga ka selle allhoovustes peituvad draamad. See teos kinnitab Kaugveri oskust põimida realistlik jutustamine ja sügavam sotsiaalne tähelepanek.