Igapäevane leib

„Igapäevane leib“ on Raimond Kaugveri romaan, mis jätkab tema varasema teose „Keskpäevavalgus“ tegelaste elukäigu kujutamist. Lugu viib lugeja taas tuttavate inimeste keskele, näidates nende argipäeva, rõõme ja muresid, mida kujundavad ühiskondlikud muutused ja isiklikud valikud. Romaanis ilmub tagasi Kalju ema, kes pääseb vanglast amnestia kaudu, ning tema tagasitulek mõjutab ka teisi tegelasi. Tegevus hargneb peamiselt trammipargi ümber, kus algab kommunistlike tööbrigaadide moodustamine, pakkudes tausta, millele asetuvad tegelaste isiklikud otsused ja konfliktid.

Romaani sündmustikku rikastavad mitmed episoodid, mis annavad edasi elu igapäevast kulgu ja inimeste omavahelisi suhteid. Anne abielu purunemine, Ruudi Leinbergi paljastumine kurjategijana ja Sassi juubel moodustavad eriilmelisi lõike, mis peegeldavad nii individuaalseid saatusi kui ka laiemat ajastut. Nii muutub „Igapäevane leib“ romaaniks, kus väikeste ja näiliselt tavaliste sündmuste kaudu joonistub välja pilt tervest ajajärgust. Kaugver kujutab töökollektiivi argielu, püüdes esile tuua nii inimese kohanemist ühiskondlike normidega kui ka sisemisi pingeid, mis sageli jäävad pealispinna alla. Teos seob endas nii realistliku detailitäpsuse kui ka soovi näidata muutuste kaudu inimese sisemist arengut.

Raimond Kaugver (1926–1992) oli eesti kirjanik, kes tegutses peamiselt 20. sajandi keskpaigas ja lõi romaane, novelle ning publitsistikat. Tema loomingut iseloomustab ühiskondlike olude ja argielu kujutamine, kus sageli kohtuvad ideoloogiline raamistik ja isiklikud inimlikud konfliktid. Kaugveri teostes on olulisel kohal töökollektiivid, perekondlikud suhted ja moraalsed valikud, mis annavad lugejale pildi omaaegsest elust Eestis. „Igapäevane leib“ kuulub tema realistlikuma loomingu hulka, olles ühtlasi jätkuks varasematele romaanidele ning kinnistades autori positsiooni ajastut ja inimesi jäädvustava kirjanikuna.