Ehitusmehaanika 2. osa

Raimond Eegi ja L. Poveruse „Ehitusmehaanika 2. osa“ on inseneriteaduse valdkonda kuuluv kõrgkooliõpik, mis käsitleb ehitusmehaanika keerukamaid ja edasiarenenud valdkondi. Teos järgib esimese osa baasil rajatud alusteadmisi ning süveneb konstruktsioonide käitumise matemaatilisse ja teoreetilisse kirjeldusse. Õpik on mõeldud eeskätt ehitusinseneridele ja teiste tehnikavaldkondade spetsialistidele, kelle töö eeldab põhjalikku arusaamist konstruktsioonide sisepingetest, deformatsioonidest ja stabiilsusest. Tegu on süsteemse ning tehniliselt täpse käsitlusega, milles tuuakse välja nii teoreetilised alused kui ka praktilised rakendusnäited.

Raamatu teemadering on mitmekesine: käsitletakse talade käitumist elastsel alusel, varda- ja varda-tüüpi konstruktsioonide pikipõikpainde probleeme ning stabiilsuse ja dünaamika aluseid. Eraldi osad on pühendatud elastsus- ja plastsusõpetuse algtõdedele, mis on olulised konstruktsioonide piirkoormuste ja töökindluse hindamisel. Samuti käsitletakse plaatide ja koorikute teooriat, mis on vajalik eelkõige õhukeste kandekonstruktsioonide puhul. Õpik tugineb klassikalisele mehaanikaaparatuurile ning sisaldab rohkesti valemeid, jooniseid ja diagramme, mis aitavad esitatud mõisteid visualiseerida ja rakendada arvutuspraktikas.

Raimond Eek oli oma aja juhtivaid ehitusmehaanika spetsialiste ja õppejõude, kelle panus Eesti tehnikaharidusse on olnud märkimisväärne. Koos L. Poverusega koostatud „Ehitusmehaanika“ õpikusari kuulus aastakümneid kõrgkoolide põhiõpikute hulka. Autorid esindavad teadusliku täpsuse ja praktilise rakendatavuse ühendamise ideaaljoont, millele ehitusinseneride koolitus Nõukogude perioodil rajati. „Ehitusmehaanika 2. osa“ ei ole ainult ajalooline dokument, vaid sisult ajatu tekst, mis annab tugeva aluse mõistmaks konstruktsioonide tööpõhimõtteid ja koormustaluvust ka tänapäeva insenerihariduse kontekstis.