Linnad kodanlikus Eestis. Ajaloolis-demograafiline käsitlus

Tabelist 33 näeme, et 1922. A. oli kodanlasi teiste klassidega võrreldes kõige rohkem Petseris, Kuressaaresja Paides,sest neis linnades oli töölisklassi osatähtsus väiksem kui arenenud tööstusega linnades. Seega polnud J. Laidoneril õigus, kui ta Riigikogus ütles oma kurikuulsad sõnad, et Eestis ei olevat klassi, "kes elab lisaväärtusest, mis saadud tööliste kurnamise teel". Seda väidet kordasid paljud kodanlikud väljaanded, eitades kodanluse olemasolu Eestis.
See oli väga relevantne teave, kuna juba V. I. Lenin juhtis tähelepanu sellele, et klassiteadlik proletariaat peab hästi tundma oma vastast - kodanlust. Eesti proletariaadi vastasjõuks teatavasti oli kodanlus.
Sisukord: , Allikad , LINNASIIRE , Linnade arengu üldjooni , Pealinn Tallinn , Ülikoolilinn Tartu ja tööstuslikud piirilinnad Narva ning Valga , Kuurordilinnad Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare , Vanad maakonnalinnad Viljandi, Rakvere ja Võru , Tööstuslikud väikelinnad Türi ja Kunda , LINNARAHVASTIK , Linnarahvastiku dünaamika , Linnarahvastiku loomulik iive , Linnarahvastiku mehhaaniline iive , Linnarahvastiku vanuseline ja sooline koosseis , Linnarahvastiku rahvuslik koosseis , LINNARAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS , Töölisklass , Kodanlus , Väikekodanlikud keskkihid , LÕPPMÕTTEID JA JÄRELDUSI , LISA , Eesti linnade suurtööstustööliste arv 1. jaanuaril 1939 , KASUTATUD ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI