Ratsutamine. Minevikust tänapäevani

Raigo Kollomi raamat „Ratsutamine. Minevikust tänapäevani“ on 1980. aastate alguse kontekstis sisukas ja mitmekülgne käsitlus ratsaspordi ning hobukultuuri arenguloost. Teos ühendab ajaloolise ülevaate praktiliste teadmistega, käsitledes ratsutamise kui oskuse, spordiala ja kultuurifenomeni muutumist ajas. Autor lähtub eeskätt Eesti ja Euroopa traditsioonidest, ent toob sisse ka globaalseid arenguid, mis on kujundanud hobuse ja inimese suhte – olgu selleks sõjandus, töö või vaba aja veetmine. Raamat sobib nii ratsaspordi harrastajale kui ka hobukultuuri vastu huvi tundvale üldlugejale.

Teose esimeses osas käsitletakse hobuse kodustamist ja selle kasutamist eri ühiskondades ning ajastutel. Suurt tähelepanu pööratakse ratsaväe ja sõjakunsti seotusele ratsutamisega, samuti aadlikultuuri ning sellega kaasneva ratsutamisoskuse kujunemisele. Järgnevad peatükid keskenduvad ratsutamise kui spordiala arengule, sealhulgas võistlusvormidele, treeningmeetoditele, hobusetõugudele ja ratsaspordikoolitusele. Välja on toodud ka Eesti oma panus ja arengud, näiteks tuntumad tallid, sportlased ja treenerid. Raamat käsitleb ka ratsutamise kasvatuslikku ja kehalise arengu osa, mis sobitus hästi toonasesse kehakultuuri käsitlusse.

Raigo Kollom oli spordiajakirjanik ja kirjutaja, kelle sulest ilmus mitmeid spordialaseid ja ajaloolise taustaga raamatuid. Tema kirjutamislaad on informatiivne, selge ja faktipõhine, samas loetav ka ilma eelneva erialase ettevalmistuseta. „Ratsutamine. Minevikust tänapäevani“ on hea näide nõukogude perioodi spordikirjandusest, mis ühendas haridusliku eesmärgi ajaloolise huvi ja ideoloogiliselt sobiva liikumiskultuuri propageerimisega. Tänapäeval on teosel lisaväärtus ka kultuuriloolise allikana, mis annab edasi arusaamu, mida hobune ja ratsutamine on tähendanud ühiskonnas erinevatel aegadel ja tasanditel.