Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel

Raamat „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“ käsitleb 1975. aastal Helsingis aset leidnud Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamist (CSCE), mille tulemused mõjutasid oluliselt külma sõja aegset rahvusvahelist poliitilist kliimat. Teoses antakse ülevaade kohtumise kulgemisest, osalejatest ja arutelude sisust, keskendudes eelkõige sellele, kuidas suurriigid ja teised Euroopa riigid püüdsid leida ühiseid lahendusi pingete maandamiseks ning poliitilise ja sõjalise tasakaalu loomiseks. Läbivaks teemaks on rahumeelsete suhete edendamine ning püüdlus suurendada usaldust ida ja lääne vahel.

Raamat tutvustab põhjalikult Helsingi lõppakti sisu, mis käsitles kolme peamist suunda: julgeoleku küsimused Euroopas, koostöö majanduse, teaduse, tehnoloogia ja keskkonnakaitse vallas ning inimestevahelised kontaktid, sealhulgas teabevabadus ja inimõigused. Eriti oluline osa on pühendatud Nõukogude Liidu ja teiste idabloki riikide vaatele ning sellele, kuidas nad tõlgendasid lõppakti punkte ja milliseid poliitilisi eesmärke sellega seoses taotleti. Eesti kontekstis on tähelepanuväärne, et kuigi kohtumisel osalesid de jure iseseisvad riigid, kajastub raamatus toonane ametlik narratiiv, mille kaudu püüti kinnistada NSV Liidu kui rahu ja koostöö eestkõneleja kuvandit.

„Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“ ilmus kirjastuselt Eesti Raamat ning esindab tüüpilist 1970. aastate lõpu parteilis-poliitilist käsitlust rahvusvahelistest suhetest. Teos on koostatud tõenäoliselt kollektiivi või ametkondliku autorluse kaudu, mille eesmärk oli tutvustada rahvale Helsingi kohtumise tähtsust kooskõlas toonase ametliku ideoloogiaga. Tänapäeval pakub raamat huvi eeskätt kui dokument oma ajast, peegeldades toonast diplomaatilist retoorikat ning rahvusvaheliste suhete käsitlemise viisi Nõukogude Eestis.