Pärandusehoidja

„Pärandusehoidja“ on India kirjaniku Rabindranath Tagore novellikogumik, mis ilmus eesti keeles 1928. aastal kirjastuse Loodus sarjas „Looduse universaal-biblioteek“. Tõlkijaks oli Alfred Suik. Väljaanne sisaldab kuut novelli, mille seas on lisaks nimiloole „Pärandusehoidja“ veel „Vanem õde“, „Hüljatu“, „Teostumise öö“, „Jõetrepp“ ja „Kaartide kuningriik“. Kõik lood on kirjutatud Tagore'le omases lüürilises ja samas realistlikus stiilis, keskendudes inimsuhete keerukusele, eetilistele valikutele ja vaimsetele otsingutele India ühiskonna taustal.

Tagore novellid käsitlevad sageli vastandlikke tundeid ja olukordi: kohustust ja vabadust, armastust ja loobumist, ühiskondlikku normi ja isiklikku tõde. „Pärandusehoidja“ kui kogumiku nimilugu kujutab olukorda, kus materiaalne vara, moraalsed kohustused ja perekondlikud sidemed põimuvad pingeliseks ja sisemiselt traagiliseks looks. Igas novellis tuleb esile Tagore'le iseloomulik sügav huvi inimese sisemaailma vastu ning oskus lihtsatest olukordadest välja joonistada üldinimlikke teemasid. Tema kirjeldused on kujunditihedad, kuid samas tasakaalukad, pakkudes lugejale nii esteetilist elamust kui ka mõtlemisainet.

Rabindranath Tagore (1861–1941) oli bengali kirjanik, luuletaja, filosoof ja helilooja, kes pälvis 1913. aastal Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene asiaat, kellele see tunnustus osaks sai. Tema loomingus ühinevad idamaine mõttemaailm ja modernne humanism. Tagore kirjutas lisaks ilukirjandusele ka esseesid, näidendeid ja muusikat. Tema novellid on tihedalt seotud India kultuurilise ja sotsiaalse reaalsusega, kuid kannavad universaalseid väärtusi, mis on mõistetavad ka teistes kultuuriruumides. Eesti keelde on tema loomingut tõlgitud alates 1920. aastatest, aidates tutvustada siinsele lugejale India kirjanduse klassikat.