Lahendatud mõistatus

„Lahendatud mõistatus“ on valimik Rabindranath Tagore novelle, mis avavad India ühiskonna mitmetahulist ja sageli vastuolulist olemust läbi psühholoogiliselt laetud lugude. Teoses põimuvad peen inimsuhete vaatlus, eetilised dilemmad ja sisemised konfliktid, mida autor käsitleb vaoshoitud, ent nüansirikka keelekasutuse kaudu. Iga novell kannab endas mingit mõistatust – mitte tingimata kriminaalses tähenduses, vaid pigem moraalses ja eksistentsiaalses plaanis. Nii mõnigi lugu tegeleb identiteedi, truuduse, sotsiaalsete normide või vabaduse küsimustega, jättes ruumi tõlgendustele ning lugeja kaasamõtlemisele.

Lugude tegevus toimub nii linnades kui ka maaolustikus ning tegelaskond ulatub ühiskonna madalamatest kihtidest haritud klassideni. Tagore oskab kujutada inimpsüühika peenetundelisi varje, avades oma tegelaste mõtte- ja tundemaailma sageli ootamatu vaatenurga kaudu. Mitmes novellis on fookuses naiskarakterid, kelle kaudu autor uurib vabaduse ja sõltuvuse teemat patriarhaalses ühiskonnas. Kuigi lood on kirjutatud 20. sajandi alguses, kannavad need universaalseid jooni, mis kõnetavad ka hilisemaid põlvkondi. Tagore loomingule omaselt on narratiivides põimunud poeetiline rütm ja sügav eetiline kaal.

Rabindranath Tagore (1861–1941) oli Bengali päritolu kirjanik, filosoof, helilooja ja haridustegelane, kelle mitmekülgne looming ulatub luulest draamani ning esseedest muusikani. Ta oli esimene mitte-Euroopa päritolu Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1913) ning tema tööde keskmes on alati olnud inimese vaimne ja moraalne areng. Tagore’l oli sügav huvi India kultuuri ja lääne filosoofia sünteesi vastu, mida on tunda ka tema novellides. „Lahendatud mõistatus“ annab eesti keeles kättesaadava valikuna hea ülevaate tema novelliloomingu sügavusest ja stiilist.