Raadioelektroonika alused

Raamat „Raadioelektroonika alused“ on õppevahend, mille andis välja Eesti NSV Haridusministeerium 1979. aastal. Teos on koostatud selleks, et anda ülevaade raadio- ja elektroonikaseadmete tööpõhimõtetest ning tutvustada valdkonna baasmõisteid. Sellised materjalid olid osa tehnilise hariduse programmist, mille kaudu said õpilased ja tudengid esmase ettevalmistuse elektroonika edasiseks õppimiseks või praktiliseks rakendamiseks. Teos oli suunatud eeskätt kutse- ja kõrgkoolide õppuritele ning seda kasutati ka praktilistes õppeülesannetes.

Sisuliselt keskendub väljaanne elektriahelate, voolu- ja pingeseaduste ning raadiolainete leviku käsitlemisele. Esitatud on põhilised skeemid ja seletused, kuidas töötavad lihtsamad elektroonikaseadmed, nagu võimendid, ostsillaatorid ja dioodidel põhinevad ahelad. Raamat aitab lugejal mõista, kuidas erinevad komponendid moodustavad tervikliku süsteemi ning millised on nende seadmete rakendusvõimalused igapäevases tehnikas. Lisaks tutvustatakse mõõteriistu ja katsemeetodeid, mida kasutati raadioelektroonika kursuste praktilistes tundides.

Kuigi autorite nimed pole teada, on selge, et teos sündis kollektiivse tööna ministeeriumi tellimusel. Selline praktika oli nõukogudeaegses hariduses levinud, kus mitme eriala spetsialistid panustasid õpikute ja käsiraamatute koostamisse. Nende väljaannete eesmärk oli tagada ühtne ja standardiseeritud õppebaas kõigile vastava ala õpilastele üle vabariigi. Seega võib „Raadioelektroonika aluseid“ pidada oma aja oluliseks õppevahendiks, mis aitas kujundada mitme põlvkonna tehnilist mõtlemist.