Kuidas ma egost jagu sain

R. R. Ravici romaan „Kuidas ma egost jagu sain“ viib lugeja leivatehase igapäevaellu, kus väike naiste kollektiiv töötab üheskoos tortide valmistamise nimel. Töö kõrval saab oluliseks ka seltskondlik mõõde – jutuajamised, vaidlused ja isiklikud avameelsused, mis kerkivad sama loomulikult kui töö käigus valmivad maiustused. Autor ei karda näidata, kuidas töökeskkond muutub ühtaegu nii intiimseks jututoaks kui ka vastastikuste pingete pinnaks, kus arutatakse kõike alates igapäevamuredest kuni elus vajalike otsusteni.

Raamatus kujutatud naised ei piirdu vaid professionaalse rolliga, vaid toovad lugeja ette oma isiklikud unistused, pettumused ja ootused. Jutuks tulevad abielu, armastus ja suhted meestega, aga ka seksuaalsus ja selle kohalolu või puudumine. Mõni tegelane tajub, et tema elu pole veel täielikult paika loksunud, sest mõni etapp või soov on täitmata. Just seetõttu muutub peategelase avastus – Eckhart Tolle teose lugemine – pöördepunktiks. See käivitab arutelu eneseteadvuse, sisemise muutuse ja vaimse arengu üle ning peategelane hakkab oma värskeid mõtteid ka kaaslastega jagama.

R. R. Ravic on eesti kirjanik, kelle loomingus on nähtud huvi inimese sisemaailma, psühholoogiliste pöörete ja argielu nüansside vastu. Tema tekstides põimuvad tihti realistlikud keskkonnad ja tegelased laiemate, eksistentsiaalsete küsimustega. „Kuidas ma egost jagu sain“ illustreerib hästi tema püüdu ühendada igapäevaelu situatsioonid ja vaimne enesessevaatamine, andes lugejale võimaluse samastuda tegelaste maiste muredega, ent ka mõelda laiemalt elu sisemiste muutuste ja uute vaatenurkade üle.