Punamütsike

„Punamütsike“ on üks tuntumaid ja laialt levinud rahvajutte, millel on mitmeid eri versioone, kuid mille keskne süžee on aja jooksul jäänud samaks. Lugu räägib väikese tüdruku teekonnast läbi metsa vanaema juurde, kus teda varitseb ohtlik hunt. Tüdruk, kelle tunnuseks on punast värvi mütsike, eksib oma lihtsas usalduses ja satub hundi kavaluse ohvriks. Hunt jõuab vanaema majja enne last, petab Punamütsikest ja püüab teda ära süüa, mis teatud versioonides päädib päästmise, teistes aga traagilise lõpuga. Süžee on lihtne, ent kandva tähendusega, hoiatades usaldamatuse ja ettevaatamatuse eest.

2010. aastal kirjastuse Sinisukk välja antud versioon esitab loo klassikalises vormis, kohandatuna väikelastele sobivas keelekasutuses. Teksti saadavad illustratsioonid, mis rõhutavad loo emotsionaalseid pöördeid ja toetavad noore lugeja arusaamist loost. Väljaande eesmärk ei ole pelgalt meelelahutus, vaid ka õpetus – teema, mis on iseloomulik muinasjuttudele laiemalt. Lugu hoiatab liigse usalduse ja järelemõtlematu käitumise eest, samal ajal andes lapsele võimaluse tajuda hea ja kurja erinevust selges ja arhetüüpses vormis. Märgilise tähendusega tegelased – Punamütsike, hunt, vanaema – esindavad vastandlikke väärtusi ja käitumismustreid.

„Punamütsike“ on pärit Euroopa rahvapärimusest ning kuulsaimaks on saanud vendade Grimmide töötlus, mille kaudu on see lugu levinud kogu maailma lastekirjandusse. Muinasjutt on inspireerinud nii kirjanikke, illustraatoreid kui ka lavastajaid, olles mitmete tõlgenduste ja ümberjutustuste allikaks. Sinisuka väljaanne esindab selle loo üht klassikalist ja lastele kergesti mõistetavat kuju, sobides ettelugemiseks ja esimeseks iseseisvaks lugemiskogemuseks. Tegu on jutuga, mille lihtne vorm peidab endas põlvkondade vältel kogunenud õpetusi ja elutarkust.