...
Prognoos ja fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.-1980. aastatel
Prognoos ja fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.-1980. aastatel
Tavahind
8.85 €
Kampaaniahind
8.85 €
Tavahind
Ühikuhind
ühiku
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Arhitektuurimuuseum | 2023
- 63 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
2023. aastal toiminud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.
Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse. Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitus esitab ka uue võrdleva tõlgenduse arhitektuuri ja kunsti suhetest, nn paberarhitektuurist, mida tavapäraselt nähakse projekteerimispraktikast tagasitõmbumisena ning millest seni on räägitud peamiselt rahvuslike koolkondade kaudu.
Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse. Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitus esitab ka uue võrdleva tõlgenduse arhitektuuri ja kunsti suhetest, nn paberarhitektuurist, mida tavapäraselt nähakse projekteerimispraktikast tagasitõmbumisena ning millest seni on räägitud peamiselt rahvuslike koolkondade kaudu.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
