Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu

Priit Raudkivi teadusmonograafia „Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu“ käsitleb keskse tähtsusega institutsiooni arengut hiliskeskaegses Liivimaa ühiskonnas. Maapäev oli Vana-Liivimaa sisepoliitilise korralduse üks olulisemaid osi – piirkondadevaheline esinduskogu, mille kaudu lahendati nii õiguslikke, halduslikke kui ka sõjalisi küsimusi. Autor uurib põhjalikult, kuidas maapäeva kui institutsiooni vorm kujunes, millised ühiskonnagrupid selle tegevuses osalesid ning kuidas see suhestus muude võimutasanditega, nagu ordumeistri institutsioon, piiskopkonnad ja linnad. Raudkivi keskendub eelkõige allikakriitilisele lähenemisele, kasutades rohkesti dokumente, kirjavahetust ja säilinud protokolle, mille kaudu avaneb maapäeva kui poliitilise kokkuleppe vormi praktiline ja ideoloogiline tähendus.

Teos ei käsitle maapäeva üksnes institutsionaalses tähenduses, vaid asetab selle laiemasse Euroopa konteksti, võrreldes seda teiste sarnaste keskaja kogudega, nagu näiteks Saksa alade seisuslikud kogud. Autor analüüsib, kuidas Liivimaa killustatud poliitiline maastik ja eri võimukeskuste omavahelised suhted mõjutasid maapäeva kujunemist ja toimimist. Tähelepanu all on ka keeleline ja terminoloogiline areng – kuidas mõisteti „maapäeva“ kui nähtust oma ajas ning kuidas selle roll aja jooksul muutus. Raamat on üles ehitatud süsteemselt, selge struktuuriga ja akadeemiliselt täpse sõnakasutusega, sobides seega nii erialaspetsialistile kui ka süvitsi huvilisele lugejale, kes soovib mõista Liivimaa ajaloo institutsionaalseid aluseid.

Priit Raudkivi on eesti ajaloolane ja keskaja uurija, kelle tööd keskenduvad eeskätt poliitilise kultuuri ja võimustruktuuride kujunemisele kesk- ja varauusaegses Liivimaal. Tema teaduslik lähenemine ühendab arhiiviallikatele toetumise ja interdistsiplinaarse vaate, sidudes ajaloolise analüüsi õigusteaduse, sotsiaalse struktuuri ja poliitilise retoorika aspektidega. „Vana-Liivimaa maapäev“ on oluline täiendus Eesti ja Baltikumi ajaloo uurimisse, tuues esile seni vähem käsitletud, kuid sisuliselt võtmetähtsusega nähtuse, mille mõjud ulatusid ka hilisematesse ajajärkudesse. Raamatu teaduslik kaal ja allikapõhine käsitlus teevad sellest väärtusliku allika keskaja poliitilise mõtte ja praktika uurimisel.