Oma teatrit otsimas. Artikleid ja vestlusi

„Oma teatrit otsimas. Artikleid ja vestlusi“ koondab teatrikriitiku ja esseisti Priit Põldroosi kirjutisi, mis käsitlevad Eesti teatri arengut, lavastajakäsitlusi, näitlejatööd ja laiemalt lavakunsti tähendust ühiskonnas. Kogumik sisaldab nii ajakirjanduses varem ilmunud artikleid kui ka valikut vestlustest tuntud lavastajate ja teatripraktikutega. Pealkiri viitab Põldroosi püüdlusele mõista, milline võiks olla eesti oma teater – millest see koosneb, kellele ja kuidas see mõjub ning kuidas ajas muutuv maailm lavakunsti olemust ümber kujundab.

Raamat on üles ehitatud temaatiliselt, liikudes teatriloolistest üldistustest konkreetsete lavastuste ja isikute analüüsini. Põldroosi käsitlusviis on mõtlik, vaoshoitud ja analüütiline, keskendudes rohkem ideede arengule ja lavakunsti sisemisele loogikale kui pelgale kriitikale. Tema tekstidest peegelduvad kultuuriline mälu, sügav lugemus ning soov tõsta esile teatri vaimset ja sotsiaalset tähendust. Intervjuudes on tal õnnestunud esile tuua vestluspartnerite maailmavaatelised lähtekohad, loomingulised motiivid ning tööprotsessi varjatud kihistused, muutes need tekstid väärtuslikuks allikaks nii teatriloo kui ka loomingulise mõtlemise mõistmisel.

Priit Põldroos (1932–2001) oli eesti teatriuurija, kriitik ja esseist, kelle panus Eesti teatrimõtte arengusse ulatus mitme aastakümne taha. Tema tööd on iseloomustanud järjekindel soov mõtestada teatrit kui kunstiliiki, mis peegeldab ja kujundab ühiskonda. Põldroos ei peljanud ka kriitilisi küsimusi, kuid tegi seda alati austusega lavakunsti ja selle tegijate vastu. „Oma teatrit otsimas“ ei ole pelgalt kogumik teatriarvustusi, vaid kultuurilooline dokument, milles kajastub ühe ajastu loominguline pingeväli ja autori isiklik vaade teatri olemusele.