Seitse korda seitse. Vemmalvärsse ja proosalist pila

Priit Aimla kogumik „Seitse korda seitse“ koondab valiku vemmalvärsse, lühilugusid ja satiirilisi tähelepanekuid, mis iseloomustavad autori mahlakat huumorimeelt ja teravat keelekasutust. Teoses põimuvad värss ja proosa vaimukaks ühiskonnakriitikaks, kus iroonia ja absurditaju käivad käsikäes. Aimla stiilile omaselt leidub tekstides nii filosoofilisi üldistusi kui ka konkreetseid olukordi, mis on tõstetud naljaka liialduse või ootamatu pöörde kaudu üldinimlikule tasandile. Vemmalvärsid pakuvad keelemängulist lusti, samal ajal kui proosapalad esitavad sageli peegeldusi meie igapäevaelu jaburustest.

Kogu ülesehitus järgib mitmekesisuse printsiipi – lugeja leiab siit nii klassikalisi neljavärsireaskeeme kui ka vabas vormis loodud lühijutte, mis üllatavad oma lõpupointidega. Aimla huumor ei piirdu pelgalt sõnamängudega; sageli osutavad tekstid ühiskondlikele vastuoludele, bürokraatia totrusele või inimsuhete absurdsusele. Tekstide tonaalsus varieerub: mõnes loos on peategelaseks lihtne kodanik, kes püüab mõista maailma loogikat, teises kohtab juba groteskseid olukordi ja tegelasi, kelle kaudu autor toob esile mõtte- ja käitumismustrite jaburuse. Teose nimilugu „Seitse korda seitse“ toimib kogumiku sümboolse koondina – viide kordamisele, mustritele ja eluringile.

Priit Aimla on eesti humorist, luuletaja ja publitsist, kelle looming on aastakümneid kujundanud eesti satiiri ja keelehumori ilmet. Tema tekstides peitub alati kihiline iroonia – pealtnäha kergekujuline nali sisaldab sageli ühiskonnakriitilist või eksistentsiaalset tagamõtet. „Seitse korda seitse“ kuulub tema viljakasse loomeperioodi, mil autor tegutses aktiivselt nii kirjanduses kui estraaditekstide kirjutajana. Raamat ei ole pelgalt humoorikas meelelahutus, vaid pakub tähelepanelikule lugejale ka mõtlemisainet inimese ja süsteemi suhetest, keele võimalustest ning huumori olemusest.