Aja viide. Estraadimonoloogid ja -stseenid ning näidendid

Priit Aimla kogumik „Aja viide“ koondab valiku autori kirjutatud estraadimonolooge, stseene ja lühinäidendeid, mis peegeldavad teravmeelselt ja tabavalt oma aja ühiskondlikku olukorda. Tekstid pärinevad peamiselt 1970. ja 1980. aastatest ning on kirjutatud esinemisteks laval, raadios ja televisioonis. Aimla kasutab äratuntavalt satiirilist tooni, milles põimuvad huumor ja ühiskonnakriitika. Tema tegelaskujud on sageli tavalised inimesed, kes püüavad oma igapäevamurede keskel hakkama saada, ent nende lihtsates vestlustes ja monoloogides paljastub sageli palju enamat – vihjed bürokraatiale, süsteemi absurdile ja ajastu topeltmoraalile.

Kogumikus leiduvad estraaditekstid on suunatud nii individuaalseks esituseks kui ka mitme osalisega lavastamiseks. Aimla oskus kasutada kõnekeelt, paradokse ja ootamatuid puänte muudab tema loomingulise käekirja äratuntavaks ning ajatu mõjuga. Kuigi tekstid on seotud oma konkreetse ajastu oludega, säilitavad need ka tänapäeval mõjususe, kuna inimese igapäevane absurditaju ja sotsiaalne vaist ei ole ajas kadunud. Aimla käsitleb elulisi teemasid — tööst, suhetest, ametnikest, ideaalidest — just sellise pilgu läbi, mis ühendab meelelahutuse ja ühiskondliku kommentaari. „Aja viide“ ei ole pelgalt naljaraamat, vaid ka vaimukas dokument tollasest kultuuriruumist.

Priit Aimla (sündinud 1941) on eesti kirjanik, humorist, lavatekstide autor ja poliitik, kelle nimi on tihedalt seotud Eesti estraadi ja huumorikultuuri arengulooga. Ta on kirjutanud sadu monolooge ja sketše, mida on esitanud paljud tuntud estraadinäitlejad. Aimla loomingule on omane terav keelevaist, sõnamängud ja ühiskonnakriitiline taust. 1980. aastatel tõusis ta üheks vaimukamaks publiku lemmikuks, hiljem osales aktiivselt ka poliitikas, olles seotud Eesti iseseisvuse taastamise liikumisega. „Aja viide“ on tunnistus tema loomingulise tipu perioodist ning olulise ajastu kultuuripeegel.