Kala. Ühe rände lugu

„Kala. Ühe rände lugu” on Pjotr Aleškovski romaan, mis seob ühe naise, Vera, elukäigu laiemasse ajalooliste ja isiklike rändede mustrisse. Vera, keda hüütakse pilkavalt „Kalaks”, ei vasta oma hüüdnime tähendusele – ta pole sugugi külm ega tundetu. Ta töötab medõena ja leiab oma tõelise kutsumuse surijate hooldamises, pakkudes neile viimast lohutust ja leevendust. Romaanis rullub lahti tema raske ja katsumusterohke elutee, kuhu mahuvad vägivaldne lähisuhe, poja kaotus ja lähedaste reetmine. Samas saadavad teda ka hetked, mil ta kohtab headust ja lahkust, eriti siis, kui ta satub Tveri oblastis eestlaste kunagisse asundusse Nurmekundesse.

Romaan ei piirdu ainult Vera looga, vaid põimib sellesse laiemad rändemustrid, alates eestlastest, kes kolisid tsaari ajal Venemaale, kuni Mark Grigorjevitši teekonnani, mis viib ta muusikuna Itaaliasse. Aleškovski toob esile, kuidas inimesed küll liiguvad ühest kohast teise, kuid ei pääse mineviku eest. Traumad, kaotused ja korduvad mustrid ilmuvad ikka uuesti, justkui jälitaksid nad oma kandjaid läbi elu. Lugu on ühtaegu isiklik ja universaalne, näidates, kuidas inimelu kujundavad nii isiklikud valikud kui ka ajaloolised ja ühiskondlikud protsessid.

Pjotr Aleškovski (snd 1957) on vene kirjanik, ajakirjanik ja tele- ning raadiosaatejuht. Ta õppis ajaloolaseks ja töötas aastaid arheoloogina Kesk-Aasias ja Põhja-Venemaal, tegeldes muuhulgas ajaloomälestiste konserveerimisega. 1990. aastatel pöördus ta kirjanduse poole, avaldades proosakogumikke ja romaane, mille teemad seovad sageli ajaloo ja inimsaatused. „Kala. Ühe rände lugu” jõudis 2006. aastal Vene Bookeri lühinimekirja, kinnitades tema positsiooni tänapäeva vene kirjanduse olulisemate autorite seas. Aleškovski loomingut iseloomustab inimlik sügavus ja tähelepanu sellele, kuidas minevik peegeldub inimeste eludes ka kauges tulevikus.