Kaini tütar

Pirkko Saisio romaan „Kaini tütar” käsitleb perekondlikku kuuluvust, seksuaalset identiteeti ja maailmas oma koha otsimist 20. sajandi teise poole Soomes. Peategelane, kelle nime me ei saa teada, liigub loo jooksul läbi lapsepõlve, noorukiea ja täiskasvanuks saamise, otsides vastuseid nii isiklikele kui ka ühiskondlikele küsimustele. Teda ümbritseb töörahva klassitaust, sotsialistlik ideoloogia ja järjest rohkem hargnev sisemine kompass, mis suunab teda ühiskonnast ja perekonnast eemaldumise, ent samas ka lähenemise poole. Identiteedikriisid on romaani kandvaks jõuks, kus valikud ei ole mustvalged ning iga teeotsaga kaasneb nii süü kui vabanemine.

Romaanis joonistub selgelt välja ajastu kontekst: ideoloogiline maailmavaade, mille järgi perekond ja seksuaalsus allutatakse suuremale poliitilisele eesmärgile, seisab vastamisi üksikisiku vajadusega olla armastatud ja mõistetud. Saisio põimib osavalt autobiograafilisi jooni fiktiivse maailmaga, luues narratiivi, milles on tunda nii isiklikku valu kui ka soovi mõtestada ühiskondlikke struktuure. Tekst on kohati minimalistlik, dialoogide kaudu edasi antud ja süvitsi sisekaemustesse sukelduv. Autori keel on korraga terav ja tagasihoidlik, pakkudes lugejale ruumi vaikuste ja ütlemata jäänud mõtete tõlgendamiseks.

Pirkko Saisio on tunnustatud Soome kirjanik, näitekirjanik ja näitleja, kelle loomingut iseloomustab julge pihtimuslikkus ja sotsiaalne tundlikkus. Tema teosed puudutavad sageli teemasid nagu seksuaalne identiteet, poliitiline ärkamine ja lapsepõlve mälestused. „Kaini tütar” on Saisio nn identiteeditriloogia esimene osa, millele järgnesid „Loheorg” ja „Punane kiri”. Tema töö on pälvinud mitmeid auhindu ning tal on oluline koht Soome kaasaegses kirjanduses kui häälel, kes kõnetab keerukaid ja sageli marginaliseeritud eluvaldkondi.