Kaotatud sõrmed

Kogumik Kaotatud sõrmed koondab kolmeteistkümmet lühijuttu, kus argised olukorrad nihkuvad märkamatult ebakindluse ja kaotuse poole. Lugude keskmes on hirm jääda teisejärguliseks ja vajadus sobituda, olgu siis peres, tööl või lähisuhetes. Nimiloos märkab jutustaja, et tal hakkavad sõrmed ükshaaval kaduma, teises loos räägib oma loo kirjandusõpetaja, kes kiindub hiiri kartvasse ooperilauljasse, ning kuskil mujal saadab mulla alt sõnumeid kadunuke, kes ei suuda oma elust lõplikult lahti lasta. Jutud on isiklikud ja minavormis, nii et lugeja liigub otse tegelase mõtete ja väärkäikude sees, sageli sel hetkel, mil tavapärane maailm hakkab vaikselt logisema ja reaalsus võtab kergelt nihkes kuju.

Teos vahetab pidevalt tooni traagika ja koomika vahel, lastes piinlikel läbikukkumistel ja vaiksetel solvumistel kasvada üllatavateks pööreteks. Raua tegelased on sageli veidrad, vahel koguni ebausaldusväärsed jutustajad, kelle vaatenurk suurendab olukordade absurdi, kuid avab samal ajal ka inimliku haavatavuse. Kogumikus korduvad motiivid kadumisest, keha häirivast muutumisest ja tundest, et iseenda elu ei kuulu päriselt endale. Jutud puudutavad kadedust, solvanguid, väiklast kättemaksuiha ja madalat enesehinnangut, samal ajal otsitakse vaiksel moel võimalust leppida enda ja teistega. Kuigi paljud lood lõpevad poolel sammul ja jätavad vastused lugeja otsustada, jääb neisse alles ettevaatlik lootus, et järgmine päev võib tulla pisut selgema pilguga.

Piret Raud on kunstnik ja kirjanik, keda peetakse üheks tänapäeva tuntumaks eesti lasteraamatu autoriks ja illustraatoriks, kuid kelle loomingus on järjest olulisem koht ka täiskasvanutele mõeldud proosal. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat, töötanud peamiselt vabakutselisena ning tema raamatud ja pildid on jõudnud paljudesse keeltesse ja riikidesse. Aastate jooksul on Raud liikunud laste pildiraamatutest lühiproosa ja romaanideni, mille eest on ta pälvinud kirjandusauhindu ja kriitikute tähelepanu. Kaotatud sõrmed on selles teekonnas märgiline raamat, sest siin katsetab ta erinevate minajutustajate ja argireaalsuse serval kõikuvate olukordadega, enne kui liigub veel tumedamatesse ja ulatuslikumatesse lugudesse.