Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018

Piret Lotmani koostatud mahukas uurimus „Eesti Rahvusraamatukogu 1918–2018“ annab ülevaatliku ja allikapõhise käsitluse rahvusraamatukogu kui institutsiooni sajandipikkusest ajaloost. Raamat jälgib Eesti Rahvusraamatukogu arengut alates selle loomisest Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil, läbi okupatsiooniaastate kuni taasiseisvumise ja digiajastuni. Käsitlus hõlmab nii organisatsiooni struktuurilisi muutusi, seadusandlikku raamistikku kui ka rahvusvahelise koostöö laienemist ja kogude arengut. Olulisel kohal on ka raamatukogu roll kultuuri- ja teaduselus ning tema kujunemine Eesti mäluasutuste süsteemi keskseks osaks.

Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt, sidudes ajaloolised arenguetapid laiemate ühiskondlike ja poliitiliste kontekstidega. Analüüsitakse, kuidas raamatukogu tegevust on mõjutanud sõjad, režiimivahetused ja tehnoloogilised uuendused. Tähelepanu all on ka personali kujunemine, rahastuspõhimõtted ning arhitektuursed ja ruumilised muudatused, sealhulgas uue hoone valmimine Tõnismäel. Visuaalne materjal – fotod, dokumendinäited ja arhiivimaterjalid – toetavad teksti ning loovad mitmekülgse ja elava pildi raamatukogu arenguloost. Teos annab edasi ka institutsiooni identiteedi kujunemise, väärtused ja missiooni muutuvad rõhuasetused erinevatel kümnenditel.

Piret Lotman on eesti raamatuteadlane, Eesti Rahvusraamatukogu vanemteadur ning Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli viljakas kaastöötaja. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad raamatu- ja raamatukogunduslugu, samuti varauusaja kultuurilugu. Lotmani koostatud teos ühendab teadusliku täpsuse ja üldarusaadava keelekasutuse, võimaldades ligipääsu nii professionaalsetele raamatukogutöötajatele, ajaloolastele kui ka laiemale lugejaskonnale, kes tunneb huvi Eesti kultuuripärandi ning institutsionaalse mälu kestmise vastu läbi muutuva aja.