Oleg Sapožnin - lõputu rahutuur

Piret Kooli teos „Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur” on žanriliselt eluloo ja dokumentalistika piirimail kulgev raamat, mis portreteerib omanäolist muusikut, punkarit ja ühiskonnakommentaatorit Oleg Sapožninit. See ei ole klassikalises mõttes biograafia, vaid pigem mitmekihiline sissevaade ühe kultuurifenomeni olemusse – inimesse, kes on ühtaegu peegeldus oma ajast ja selle nihestaja. Raamatu fookuses on Sapožnini looming, esinemised, isiklikud vaated ja seiklused, mida raamib Piret Kooli kui autorit tunnustav, ent samas tähelepanelik ja kriitiline pilk. Teksti läbib arusaam sellest, kuidas muusika ja elu on Sapožnini puhul olnud alati lahutamatud.

Raamat sisaldab intervjuusid, päevikumärkmeid ja fragmentaarseid meenutusi, mis kokku moodustavad dünaamilise ja elujaatava narratiivi, milles kõlab läbi ka ajastu hääl – 1990ndate üleminekuaegne Eesti, vabaduse otsingud ja vastuhakud tardumusele. Eraldi rõhutatakse Sapožnini isiklikku vaadet rahule ja vastandumist vägivallale, mis ilmneb nii tema esinemistes kui ka vahetekstides. „Lõputu rahutuur” viitab samas ka tema eluviisile – liikumisele, ebastabiilsusele ja pidevale katsele nihutada piire, olgu selleks lavaline provokatsioon või argine valik. Muusika, mida ta esitas, ei olnud pelgalt meelelahutus, vaid vaimne seisund ja ühiskonnakriitika vorm.

Piret Kooli on ajakirjanik ja autor, kelle looming keskendub sageli kultuuri- ja ühiskonnategelaste portreteerimisele, tuues esile nende kompleksse inimliku ja sotsiaalse mõõtme. Tema kirjutistes peegelduvad nii empaatia kui ka terav tähelepanekuvõime. „Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur” on kirjutatud isikliku kontakti ja mõistmise pinnalt, andes lugejale võimaluse mõtestada mitte ainult ühe isiku elukaart, vaid ka laiemat kultuuriruumi, milles see kulgeb. Raamat on ühtlasi ka kroonika ühest võimalusest elada põhimõttekindlalt ja kompromissitult loominguliselt, olenemata süsteemidest ja normidest.