Vagabund Elizabide

Hispaania kirjaniku Pío Baroja teos „Vagabund Elizabide“ ilmus eesti keeles 1979. aastal sarjas *Loomingu Raamatukogu* (nr 8). Väljaandja oli Perioodika, tõlkijateks Asta Põldmäe ja Jüri Talvet, eessõna kirjutas Jüri Talvet. Kogumik koondab valiku novelle, mille tegevus leiab aset peamiselt Hispaania ja eriti Baskimaa olustikus. Tekstides on olulisel kohal lihtsate inimeste elu, nende igapäevased mured ja rõõmud, samuti autorile omane rahulik, aga tähelepanelik pilk inimloomuse vastuoludele.

Nimijutustus „Vagabund Elizabide“ räägib mehest, kes on rännanud Ameerikasse parema elu otsingule, kuid pöördub tagasi kodukülla Baskimaal. Kodune keskkond ja juhuslik kohtumine muudavad tema edasist saatust. Teine pikem lugu „Surnuaia kapsad“ kujutab meest, kes võtab enda hoole alla kaks orbu ja pälvib kogukonna lugupidamise. Ülejäänud kogumiku lood on lühemad ja sageli lüürilisema tonaalsusega, ent säilitavad sama tähelepaneliku suhtumise inimestesse ja nende valikutesse. Läbi nende lugude avaldub Baroja huvi nii inimliku lahkuse kui ka elu karmi paratamatuse vastu.

Pío Baroja (1872–1956) oli üks tuntumaid Hispaania 20. sajandi alguse proosakirjanikke ja nn 98. aasta põlvkonna esindaja. Ta õppis arstiteadust, kuid pühendus kirjandusele, avaldades üle saja romaani, novellikogu ja esseekogu. Tema looming on tihti realistlik, ent samas subjektiivne ja isikupärase vaatenurgaga. Baroja teoste peategelased on sageli rändurid, mässajad või ühiskonnast kõrvale jäänud inimesed, kelle kaudu autor uurib nii vabaduse kui ka moraalsete valikute teemat. Eestis on temalt ilmunud veel näiteks „Camino de perfección“ (*Täiuslikkuse tee*) ja „El árbol de la ciencia“ (*Teaduse puu*).