Vesiroos ja Paas

Pille-Riin Purje teos „Vesiroos ja Paas“ on süvenev portree eesti näitlejast ja lavastajast Mari-Liis Lillemäest ning tema lavapartneritest, õpetajatest ja teekaaslastest. Raamat koosneb intervjuudest, vestlustest, lavastuste analüüsidest ja päevikumärkmetest, mis avavad ühe teatrikunstniku kujunemise ja küpsemise protsessi eri vaatenurkadest. Autor liigub isikliku ja professionaalse piiril, jälgides, kuidas inimene ja näitleja teineteist mõjutavad ja kujundavad. Teos ei ole ainult ühe inimese elulugu, vaid ka omamoodi kaardistus ühest loomingulisest ajastust Tallinna Linnateatri kontekstis.

Raamatu struktuur on kihiline, liikudes ajas edasi ja tagasi, põimides isiklikke meenutusi, lavastuste retseptsioone ja kolleegide mõtteid. Läbivaks kujundiks on pealkirjas viidatud kontrast – vesiroos kui tundlik, vee peal õrnalt hõljuv ja paas kui sümbol kindlusele, järjekindlusele ja kestvusele. Need kaks elementi peegeldavad teatud mõttes ka peategelase olemust ja loomingut. Purje tekst on tähelepanelik ja tundlik, kuid mitte idealiseeriv. Ta toob esile nii nõrkused kui tugevused, argised hetked ja loomingulise kõrguse, luues näitlejakuju, kes on ühtaegu haavatav ja tugev, oma ajas ja teatriruumis kindlalt kohal.

Pille-Riin Purje on teatrikriitik ja publitsist, kelle sulest on ilmunud mitmeid raamatuid eesti näitlejatest ja lavastajatest. Tema lähenemine on alati põhjalik ja empaatiline, rõhutades sõna ja lavalise kohalolu sügavat tähendust. „Vesiroos ja Paas“ jätkab tema varasemate teatriraamatute rida, olles ühtaegu austusavaldus loomingule ja dokument oma ajast. Purje oskus näha inimest rolli taga ning rolli inimese sees teeb temast teatrielu tõsise ja tundliku jälgija, kelle kirjutatud portreedel on jääv väärtus.