Valge kuuking

Pille Marmori romaan „Valge kuuking” on introspektiivne lugu naisest, kes seisab silmitsi eluliste muutuste, kaotuste ja iseenda taasleidmisega. Peategelaseks on küpses eas naine, kelle senine elu on ootamatult laiali lagunemas – suhe on purunemas, töö ei paku enam rahuldust ning argielu mõjub tühjana. Just selles seisundis hakkab ta kogema sisemisi nihkeid, mis juhatavad teda otsima uusi tähendusi ja vaikseid kohtumisi iseendaga. Valge kuuking, see eksootiline ja samas habras taim, saab sümboliks muutusele, mille juured ei ole välises, vaid sisemises äratundmises.

Romaani keelekasutus on poeetiline ja vaoshoitud, keskendudes pigem atmosfäärile ja peategelase tajudele kui sündmusterohkele tegevusele. Lugeja liigub koos temaga läbi vaiksete hetkede – jalutuskäigud looduses, vaikivad hommikud, tähelepanekud linnas ja inimestes –, kus iga väike detail muutub peegelduspunktiks. Tegu on sisekaemuslikult laetud teosega, mis ei paku valmislahendusi, vaid lubab aeglaselt ja rahulikult olla koos küsimustega, mis puudutavad armastust, kahetsust ja aktsepteerimist. Autor kujutab peategelase sisemist häälestust muutuvate olude taustal, rõhutades, kui habras ja samas vajalik on paus, mil kõik justkui seisab, aga tegelikult liigub sügavale sissepoole.

Pille Marmor on eesti kirjanik ja toimetaja, kelle loomingu keskmes on sageli inimese sisemaailm ning elu pöördepunktid, mis avavad uusi vaateid nii iseendale kui suhtele maailmaga. Tema tekstid on tundlikud ja tähelepanelikud, vältides liigseid selgitusi ning jättes lugejale ruumi tunnetada ja kaasa mõelda. „Valge kuuking” kuulub tema küpsemasse loominguperioodi ning kujutab endast meditatiivset rännakut, kus sõnad on valitud vaikselt ja täpselt – just nagu õied, mis puhkevad ööpimeduses ja räägivad ainult neile, kes oskavad vaadata aeglaselt ja tähelepanelikult.