Anna lood

Piia Ausmani „Anna lood“ on kogumik lühivorme, mille keskmes on tundliku maailmanägemisega peategelane Anna. Tegu on poeetilise ja visuaalselt mõtiskleva proosaga, kus tegelikkus põimub sisemaailma kujunditega, jättes ruumi nii tõlgendusele kui ka vaikusele. Anna ei ole klassikaline jutustaja ega sündmustes aktiivne tegutseja, vaid pigem vaataja ja tunnetaja, kelle kogemused, mälestused ja tähelepanekud moodustavad omamoodi peegli kaasaegsele inimsuhte- ja kultuuritunnetusele. Lood ei hargne lineaarse süžeena, vaid kujutavad fragmente – hetki, mõtteid, pilte –, mis annavad edasi emotsiooni või tajukogemuse, mõnikord ka vaikiva igatsuse või leppimise.

Ausmani stiil on napp ja kujundlik, hoides fookuse sõna täpsusel ja lause rütmil. Lood on tihedad, sageli peaaegu miniatuurid, milles on tunda nii visuaalse kunsti mõjutusi kui ka meditatsioonilist mõtlemisviisi. Teemadeks on aeg, mälu, vananemine, loovus, igatsus ja vaikus – elemendid, mis korduvad erinevates vormides ning loovad kogumiku kui terviku. Visuaalsus ei väljendu pelgalt pildilistes detailides, vaid mõttekompositsioonides, milles sageli avaneb mõni kujund alles viivitusega. „Anna lood“ ei otsi dramaatilisi pöördeid, vaid keskendub sellele, mis jääb pealispinna alla – aimdusele, varjule, viipele.

Piia Ausman on kunstiteadlane, galerist ja Haus Galerii asutaja, kelle loominguline väljendus on tugevalt seotud kujutava kunstiga ning selle tajumisega. Tema kirjutatu peegeldab samasugust täpsust ja tunnetuslikkust nagu kuraatoritöö, mida ta igapäevaselt teeb – keskendumine vormile, sisule ja vaiksete nüansside kooskõlale. „Anna lood“ on osa sellest laiemast esteetilisest maailmast, kus sõna ja kujund töötavad samas rütmis, ning pakub lugejale pigem elamust kui lugu. Tegu on vaikse ja täpse proosaga, mis ei suru end peale, vaid kutsub lugejat end aeglaselt lahti mõtestama.