Hiiglasuur laip

Pierre Souvestre’i ja Marcel Allain’i kriminaalromaan „Hiiglasuur laip“ kuulub kuulsa kurikaela Fantômas’ sarja, mis sai alguse 20. sajandi alguse Prantsusmaal ning saavutas kiiresti kultusliku staatuse. Tegemist on ühega seeria lugudest, kus salapärane, sageli oma isikut ja välimust muutev Fantômas seisab vastamisi inspektor Juve’i ja ajakirjanik Fandoriga. Selles loos avastatakse müstiline kuritegu, mille keskmes on tohutu suur laip – mitte pelgalt füüsiliselt, vaid ka sümboolselt, olles seotud keeruliste skeemide, varjamiste ja identiteedivahetustega. Autorid viivad lugeja Pariisi hämaratesse nurkadesse, kus maskide, reetmiste ja surma varjus toimub võitlus õiguse ja kurjuse vahel.

Romaan esindab tüüpilist Belle Époque’i ajastu põnevuskirjandust, kus sündmuste tempo on kiire, karakterid tugevalt markeeritud ja süžee täis ootamatuid pöördeid. „Hiiglasuur laip“ järgib seeria mustrit, kus Fantômas tegutseb varjuna, kelle motiivid jäävad hämaraks ja tegude tagajärjed laastavaks. Juve ja Fandor moodustavad omamoodi kontrastse tandemi: ratsionaalne seadusesilm ja idealistlik uuriv ajakirjanik, kelle vahel püsib pinge, kuid ka koostöö. Süžee areneb läbi jälituste, valede, valeidentiteetide ja surmade, kus lõpplahendus pole kunagi lõplik – Fantômas jääb vabaks või ilmub uues kuues tagasi, kandes endas lakkamatu ähvarduse varju.

Pierre Souvestre (1874–1914) ja Marcel Allain (1885–1969) olid prantsuse kirjanikud, kes lõid Fantômas’ tegelaskuju 1911. aastal. Nende koostöö viljana sündis kokku 32 romaani, millest paljud saavutasid suurt populaarsust ja mõjutasid märkimisväärselt kriminaal- ja seiklusromaani arengut. Fantômas’t on peetud modernse kurjategija arhetüübiks – ta on amoraalne, peaaegu üleloomulik ja alati sammukese eespool. „Hiiglasuur laip“ on üks näide nende oskusest põimida seikluslikkus, hirm ja sotsiaalne kriitika, pakkudes lugejale mitmetasandilist meelelahutust, mis ületab lihtsa krimiloo piire.