Madam Krüsanteem

Madam Krüsanteem on päevikuvormis romaan, milles prantsuse mereväeohvitser peatub Nagasakis ja sõlmib tähtajalise, raha eest vahendatud abielu noore jaapanlannaga. Lugu jälgib nende kooselu mäenõlvale rajatud majakeses, sadamalinna melu, templite ja teetubade taustal. Jutustaja pilk on jahe ja distants hoiab naise pigem vaatlusobjekti kui täisväärtusliku tegelasena; rohkem kui abielu enda kirjeldab teos jutustaja muljeid Jaapani linnamaast, kommetest ja omaenda meeleoludest. Abielu jääb lepinguliseks ja pealiskaudseks ning romaan keskendub kultuurilisele kokkupõrkele, võimusuhtele ajutise abielu sees ja sellele, kuidas lääne mees püüab eksootilisena näiva maailma enda jaoks tõlgendada.

Teos on seotud Meiji-aegse Jaapaniga ja laiemalt Euroopa jaapanluse ning orientalistliku kujutlusviisiga. Episoodiline ülesehitus toob vaheldumisi esile sadamalinna igapäevaelu, religioossed rituaalid, pidustused ja väiksed kodused stseenid, mille taustal jääb Jaapan tihti miniatuurse, dekoratiivse lavakujunduse rolli. Madam Krüsanteem ei jõua traagilise lõpuni, nagu hilisemates töötlustes, vaid suhe hääbub koos abielulepingu lõppemisega ning jutustaja lahkub, jättes naise ja tema maailma tahaplaanile. Tänapäeval loetakse seda romaani ühtaegu reisikujutuse ja hoiatava näitena sellest, kuidas lääne autor kujundab pildi teisest kultuurist viisil, mis avaldab rohkem jutustaja hoiakuid kui tegelikku Jaapanit; teos on olnud üks allikaid hilisemale Madama Butterfly loole ja lääne kujutlustele jaapanlannast kui ohutust, kergekäeliselt vahetatavast kaaslasest.

Pierre Loti, kodanikunimega Julien Viaud, oli prantsuse mereväeohvitser ja kirjanik, kes muutis oma teenistuse eri sadamates ja koloniaalaladel romaanideks. Tema loomingus korduvad reisipäeviku vorm, muljete killustatus ja tugev enesekeskne vaatenurk, olgu tegevuspaigaks Jaapan, Lähis-Ida, Vaikse ookeani saared või Baski maa. Loti romaanid, nende seas Madam Krüsanteem, Madrus, Islandi kalur ja Ramuntcho, on eesti keeles ilmunud juba varakult ning kujundanud kohaliku lugeja ettekujutust eksootilistest paikadest. Samal ajal on uurijad rõhutanud, et Loti tekstid toetasid Euroopa orientalismi ja jaapanluse levikut, andes edasi pilku, mis muudab võõra kultuuri efektseks taustaks Euroopa peategelase enesekogemusele ning kinnistab stereotüüpe nii maastike, linnade kui ka naiste kujutamisel.