Peigmees pruutkleidis

Prantsuse kirjaniku Pierre Lemaitre’i romaan „Peigmees pruutkleidis“ algab süngete nootidega, kui noor naine Sophie Duguet avastab end järjestikustest traagilistest sündmustest ümbritsetuna. Ta kaotab töö, tema argipäev mureneb laiali ja tema ümber hakkavad surema inimesed, kelle surma põhjustes ta ise kahtlustama jääb. Sophie ei suuda mõista, kas ta on kuritegude ohver või nende toimepanija. Ta mälulüngad ja järjest tihedamaks muutuv hirmude võrgustik kujundavad loo, milles lugeja seisab pidevalt teadmatuses – küsimused ei kao, vaid süvenevad iga uue leheküljega.

Romaani keskmes on isiksuse lagunemine ja identiteedi kaotus, kuid Lemaitre ei rahuldu pelgalt psühholoogilise portree loomisega. Teose struktuur liigub järsult ühelt tegelasvaatenurgalt teisele, nihutades lugeja tähelepanu ning muutes algselt esitatud sündmused tagantjärele hoopis teistsuguseks. Autori oskus kombineerida põnevusromaani pingeid klassikalise tragöödia elementidega muudab selle loo mitmekihiliseks ja ettearvamatuks. Pealtnäha lihtne skeem – kuritegu, süüdlane ja uurimine – deformeerub järk-järgult millekski keerulisemaks, kus süütus, manipulatsioon ja kättemaks põimuvad üheks süngeks tervikuks.

Pierre Lemaitre on tunnustatud prantsuse kirjanik, kelle sulest on ilmunud nii kriminaalromaanid kui ajaloolised suurlood. Ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas ka Goncourt’i preemia. Lemaitre’i teosed on tuntud oma tugeva süžee, ootamatute pöörete ja psühholoogilise sügavuse poolest. „Peigmees pruutkleidis“ kuulub tema kriminaalžanri käsitluste hulka, kus pinge kasvab tasapisi kuni järsu lahenduseni, jättes lugejale ruumi nii kahtluseks kui kaasaelamiseks.