Tapja

„Tapja“ on lugu vanglast vabanenud fašisti Daniel laverdoni rännakutest ja rünnakutest viiekümnendate aastate Prantsusmaal. Ta vallutab naisi ja tapab mehi, teda arreteeritakse, kuid lastakse jälle vabaks, sest tal on mõjuvõimsaid soosijaid. Seejuures kasutab autor omapärast kirjanduslikku võtet – kogu romaan on antud nii-öelda sisevaatena. See ängistav maailm, kuhu kommunist Daix meid viib, avaneb meile negatiivsete tegelaste eneste silmade kaudu. Sa seda selgemini kõlab nende sõnadest ja tegudest hirm rahva kui reaalse ja määrava jõu ees.