Omakohus

Phillip Margolini romaan Omakohus liigub kohtusaalide ja õigussüsteemi varjatud kihistuste vahel, kus süü ja süütuse piirid võivad hägustuda. Loo keskmes on advokaat, kes võtab enda peale juhtumi, mis näib esmapilgul selge, kuid muutub kiiresti keerukaks ja vastuoluliseks. Tapmise eest süüdistatav klient eitab süüd, ent üha ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla mitte ainult tema ütlused, vaid ka süsteemi, milles õigust mõistetakse. Advokaat seisab silmitsi survega nii väljaspoolt kui enda sees, sest tema otsused mõjutavad rohkem kui ühe inimese saatust.

Tegevust juhivad kohtulikud protsessid, uurimistöö ja tegelaste vahelised suhted, mis viivad järjest uute küsimusteni. Tunnistused, tõendid ja varasemad juhtumid loovad pildi, kus otsuse langetamine ei sõltu ainult seadusest, vaid ka hinnangutest ja valikutest. Margolin jälgib, kuidas isiklikud veendumused, avalik arvamus ja institutsioonide huvid võivad õigusemõistmist mõjutada. Omakohus ei keskendu ainult sellele, mis toimub kohtuistungil, vaid ka sellele, mis jääb sellest väljapoole — hirmule, kahtlusele ja soovile jõuda tõeni isegi siis, kui tõde osutub ebamugavaks. Romaan ei anna lõplikke vastuseid, vaid jälgib, milleni võivad viia kahtlus ja vajadus ise õiglust jalule seada.