1+1. Uus hingamine

Philippe Pozzo di Borgo autobiograafiline teos „1+1. Uus hingamine“ (originaalis *Le Second Souffle*) jutustab erakordsest sõprusest kahe väga erineva inimese vahel ning nende ühise eluõppetunni kujunemisest. Raamatu keskmes on autor ise – varakult halvatuks jäänud endine ärimees – ning tema hooldaja Abdel, endine vaese linnaosa noormees, kelle eluloo määravad raskused, kuid ka elujõud ja vahetu huumor. Nende kohtumine, mis esialgu näib kokkusattumusena, muutub aja jooksul sügavaks ja võrdseks partnerluseks, mis aitab mõlemal mehel eluga uuesti kontakti leida.

Raamat on kirjutatud vaheldumisi mõtiskleva ja jutustava tooniga. Di Borgo ei keskendu üksnes halvatuse ja sõltuvuse kogemusele, vaid räägib ausalt ka vaimsest murdumisest, kaotusest ja leppimisest. Samal ajal toob ta välja Abdeli rolli kui inimest, kes ei haletse ega pehmenda elu teravaid servi, vaid tõmbab autori tagasi maailma, kus naljal ja hetkedel on väärtus. Tulemuseks on lugu, mis põimib raskuse ja kerguse, kannatuse ja rõõmu, lohutuse ja protesti. „1+1“ on lugu kahest inimesest, kes kumbki omal moel õpetab teist elama teisiti – julgemalt ja lihtsamalt.

Philippe Pozzo di Borgo (1951–2023) oli Prantsuse aristokraatliku päritoluga ärimees, kes töötas pikka aega luksuskaupade valdkonnas. Pärast parapleegiat, mille põhjustas langevarjuõnnetus, kirjutas ta oma elust kaks raamatut, millest „Le Second Souffle“ sai aluseks maailmakuulsale filmile „1+1“ (*Intouchables*). Tema kirjutatud lood ei taotle sentimentaalsust, vaid ausust ja inimlikkust – väärtusi, mis on teinud tema tunnistusest üleilmse inspiratsiooniallika.