Viimane ükssarvik

„Viimane ükssarvik“ on Peter S. Beagle’i fantaasiaromaan, mis ilmus eesti keeles 1993. aastal kirjastuse Monokkel väljaandel. Lugu algab vaiksel toonil: ükssarvik elab üksi lillas metsas, teadmata, et võib olla oma liigi viimane esindaja. Tema elu muutub, kui ta kuuleb mööduvate jahimeeste juttu, mis viitab teiste ükssarvikute kadumisele. See ajendab teda metsast lahkuma ja asuma teekonnale, et otsida tõde ja avastada oma saatust.

Romaan on muinasjutuline ja samas sügavalt melanhoolne lugu igatsusest, mälust ja muutumisest. Ükssarviku tee viib ta läbi mitmete paikade ja kohtumisteni, mis panevad teda üha enam mõistma inimeste maailma ja sellega kaasnevaid tundeid. Tal tuleb kohaneda muutuva identiteediga, kogeda armastust ja kaotust ning mõista, mida tähendab olla viimane omasuguste seas. Lugu areneb tasakaalustatult maagiliste ja traagiliste elementide vahel, tuues esile fantaasiamaailma poeetilise, kuid kaduva loomuse.

Peter S. Beagle on Ameerika kirjanik, kelle loomingut iseloomustavad kujundlik keel ja sügav tähenduskiht. „Viimane ükssarvik“ on tema tuntuim teos, mida on armastatud nii noorte kui täiskasvanud lugejate seas. Romaan käsitleb aja kulgu, identiteedi otsimist ja elu paratamatut muutumist, kasutades selleks klassikalise fantaasia motiive. See on lugu olendist, kes otsib tõde oma kohta maailmas, ja lugejast, kes selle teekonna kaudu leiab killukese iseennast.