Suur parukas. Komöödia 10. pildis epiloogiga

Peter Karvaši näidend „Suur parukas. Komöödia 10. pildis epiloogiga” on satiiriline teos, mis vaatleb võimu ja autoriteedi olemust läbi groteskse prisma. Lugu rullub lahti väikeses lossis, kus asub väejuhatus, ning juba esimene stseen seab tooni – kindral, kes ei suuda meenutada, mis päev on, kehastab absurdi ja reaalsustaju piire kompavat autoriteeti. Näidend kasutab rokokoo-aegse dekori ja sõjaväelise argireaalsuse kokkusulatust, et luua lavastuspilt, milles võim ja selle kandjad muutuvad naeruväärseks. Teose komöödia põhineb dialoogide vaimukusel ja olukordade absurdsusel, mis paljastavad võimu kergesti lagunevat ja näilist iseloomu.

Näidendi ülesehitus kümnes pildis ja epiloogis võimaldab autoril mängida erinevate stseenide ja situatsioonidega, mis kõik osutavad võimuinstitutsioonide koomilisele varjupoolele. Karvaš loob tegelaskujusid, kelle suurust ja autoriteeti õõnestavad nende endi eksimused, teadmatus ja vastuolud. Oluline osa on irooniaga laetud dialoogidel, kus väidetav tõsimeelsus laguneb kiiresti farsiks. Lugu näitab, et võimu tippu kuuluvad inimesed võivad olla sama haavatavad, segaduses ja koomilised kui kõik teised, kui neid asetada absurdsesse olukorda. Nii sünnib ühiskonnakriitiline komöödia, mis kutsub lugejat ja vaatajat märkama, kui habras ja paradoksaalne on autoriteet.

Peter Karvaš (1920–1999) oli slovaki kirjanik, dramaturg ja kultuuritegelane, keda tuntakse eeskätt tema satiiriliste ja psühholoogiliste näidendite poolest. Tema looming käsitleb sageli võimu, poliitiliste süsteemide ja inimliku väärikuse teemasid, kasutades selleks huumorit ja groteski. Karvaš töötas lisaks dramaturgia kirjutamisele ka teatridirektorina ning oli aktiivne kultuurielu korraldaja. „Suur parukas” on iseloomulik näide tema komöödialoomingust, kus ajaloolised motiivid ja tänapäeva poliitilised vihjed põimuvad, andes ühtaegu naerutava ja mõtlemapaneva pildi sellest, kuidas võim ja selle kandjad käituvad surve ja absurdi tingimustes.