Kesköö-missa. Draama 3 vaatuses 5 pildis proloogiga

Kesköö-missa on Peter Karvaši näidend, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogu sarjas ja mille on slovaki keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Draama koosneb proloogist ja kolmest vaatusest viies pildis. Tegevus areneb slovaki rahva fašismivastase võitluse ja ülestõusu taustal Teise maailmasõja lõpu eel. Põhisündmused leiavad aset 1944. aasta jõuluööl ühes väikelinna kodus, kus perekond valmistub pidulauaks, püüdes hoida kinni harjumuspärasest korrast ja usukommetest. Väliselt on tegu vaga ja seaduskuuleka perega, kuid laua ümber kohtuvad erinevad hoiakud okupatsiooni suhtes ning osa lähedasi on seotud nii vastupanu kui ka režiimiga. Proloog ja lõpupilt viivad tegevuse edasi 1945. aasta kevadesse, kui Tšehhoslovakkiasse on saabunud vabadus ja sama pere peab vaatama tagasi ööle, mil tehti otsuseid, mida enam muuta ei saa.

Karvaš kasutab üht korterit ja üht jõuluõhtut, et koondada pinge väikese ruumi ja piiratud aja sisse. Kesköö-missa uurib, kuidas poliitiline surve ja hirm tungivad perekondlikesse suhetesse, paljastades varjatud vihkamise, arguse ja ka valmiduse riskida. Jõuluõhtu rituaalid, jõululaulud ja usk ei pruugi pakkuda turvalist varju, vaid toovad hoopis selgemalt nähtavale, kes on valmis oma huvide nimel teisi ära andma ja kes peab tähtsamaks truudust inimestele või veendumustele. Draama struktuur, kus sündmusi raamivad vabastatud maa kevadised stseenid, rõhutab, et sõja lõpp ei kustuta tehtud tegusid. Näidend pakub trupi ja lavastaja jaoks kammerlikku, kuid tihedat materjali, milles dialoog ja pausihetked on sama kõnekad kui sündmuste nähtav kulg.

Peter Karvaš oli slovaki näitekirjanik ja esseist, keda seostatakse eelkõige sõjajärgse Tšehhoslovakkia teatriga. Ta tegutses mitte ainult autorina, vaid ka teatriteoreetikuna, õpetades Bratislava muusika- ja teatrikõrgkoolis draamateooriat ja lavakunsti. Tema loomingus on keskne koht teostel, mis asetavad tavalised inimesed ajaloolise pöörde keskele ning küsivad, kuidas säilib südametunnistus olukorras, kus poliitiline süsteem soodustab mugavust ja vaikimist. Hilisemates proosaraamatutes pöördus Karvaš tagasi lapsepõlvelinna ja mälestuste juurde, kuid Kesköö-missa on jäänud tema tuntumate näidendite hulka kui lugu, mis seob ühe perekonna jõuluõhtu terve rahva ajaloolise murdehetkega.