Piiri peal

Peter Høegi romaan „Piiri peal“ asetub žanriliselt psühholoogilise põneviku ja ühiskonnakriitilise ulme vahealale, segades realistlikke motiive fantaasia ja allegooriaga. Teose keskmes on noor peategelane Peter, kes elab Taani ühiskonnas, mida iseloomustab tugev kontroll, hierarhia ja standardiseeritud eluviis. Peategelane saadetakse internaatkooli, mille pealtnäha eeskujulik kord varjab sügavamat, düstoopilist süsteemi. Koolis kogeb ta, kuidas teadmisi, loovust ja iseseisvat mõtlemist allutatakse süsteemsele survestamisele, ning kuidas sõprus ja eetiline otsustusvõime saavad ainsateks orientiirideks maailmas, kus piirid tegelikkuse ja väljamõeldise vahel hägustuvad.

Romaani keskne kujund on piir – mitte ainult geograafiline või füüsiline, vaid ennekõike vaimne ja eksistentsiaalne. Høeg loob peene, kuid pineva atmosfääri, milles noor peategelane tasapisi taipab, et tema ümbrus pole selline, nagu see algul näib. Lugemise käigus avaneb lugejale pealispinna all olev manipuleeriv süsteem, mille suhtes Peter asub vastu seisma. Romaani temaatika ulatub kaugemale üksiku koolipoisi loost, viidates laiematele küsimustele vabadusest, isikuvabaduste piiramisest ja teadmise jõust. Høegi stiil on lüüriline ja samas sihipärane, tuues esile sisemise rahutuse ja vastupanuiha, mis ei ole heroiline, vaid vaikne ja järjekindel.

Taani kirjanik Peter Høeg (sünd. 1957) sai rahvusvaheliselt tuntuks romaaniga *Preili Smilla lumetaju*, kuid tema looming on olnud alati mitmekihiline ja raskesti ühe žanri alla liigitatav. Høegi teoseid iseloomustab ühiskonnakriitiline hoiak, poeetiline väljendusviis ja süvenev filosoofiline vaade inimeseks olemisele. „Piiri peal“ (*De måske egnede*) ilmus Taanis 1993. aastal ja kujunes vastuoluliseks, kuna tõstatas küsimusi haridussüsteemi ja institutsionaalse vägivalla kohta. Romaan peegeldab Høegi huvi marginaliseeritute ja kõrvalekaldujate vastu ning tema püüdu sõnastada indiviidi ja võimu vahelist pingevälja läbi mitmetähendusliku jutustuse.