Schumanni varjud. Variatsioone paljudest inimestest

Peter Härtlingi teos „Schumanni varjud. Variatsioone paljudest inimestest“ on poeetiline ja kontemplatiivne romaan, mis käsitleb saksa helilooja Robert Schumanni elu viimaseid aastaid vaimuhaiglas Endenis. Romaan ei keskendu ainult peategelasele, vaid hargneb laiemaks muusikalise ja psühholoogilise peegelduse kihistuseks, kus Schumanni sisemaailm ja tema looming peegelduvad kohtumistes arstide, pereliikmete ja teiste patsientidega. Härtling kasutab fragmentaarset, sisemonoloogidele ja vaatlusele rajatud stiili, et tuua lugejani portree inimesest, kes on geeniuse ja haavatavuse piiril, ümbritsetud vaikimisest, mälestustest ja kahetsusest.

Raamat ei püüa olla traditsiooniline elulooromaan. Selle asemel liigub see aeglaselt ja introspektiivselt läbi Schumanni mõtete, tema muusika kaja ning nende inimeste vaatepunktide, kes temaga kokku puutuvad. Lugeja silme ees rulluvad lahti hetked, mis jäävad tavaliselt elulooraamatutes tahaplaanile – seisundid, mil inimene ei suuda enam suhelda, kuid tema sisemaailm pole lakanud. Härtling lisab fiktsiooni abil varjundeid ajaloolistele faktidele, küsides, mis jääb järele inimesest, kui loomevõime taandub ja keeleline kontakt maailmaga katkeb. Samal ajal peegeldub raamatus ka 19. sajandi lõpu vaimne atmosfäär – meditsiini, kunsti ja ühiskondliku normi kokkupõrked vaimuhaiguse mõistmisel.

Peter Härtling (1933–2017) oli saksa kirjanik, kelle looming hõlmas nii laste- kui täiskasvanukirjandust, luulet ja esseistikat. Ta oli tuntud tundliku käekirja ja võime poolest elustada ajaloolisi isikuid nende inimlikkuses ja habrasuses. Härtling on kirjutanud mitmeid biograafilisi romaane, sealhulgas Franz Schuberti, E.T.A. Hoffmanni ja Friedrich Hölderlini kohta. „Schumanni varjud“ sobitub sellesse ritta kui meditatiivne ja kunstipärane uurimus loova inimese vaimsest lagunemisest, olles samas ka austusavaldus heliloojale, kelle muusika kõlab ka läbi vaikuse ja unustuse.