Kes kaotas Venemaa?. Kuidas maailm astus uude külma sõtta
Kes kaotas Venemaa?. Kuidas maailm astus uude külma sõtta
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Rahva Raamat | 2017
- 357 lk | Kõvakaaneline | 180 x 245 mm
- ISBN: 9789949996643
- Keel: eestikeelne
Peter Conradi „Kes kaotas Venemaa? Kuidas maailm astus uude külma sõtta“ on põhjalik ja analüütiline ülevaade Venemaa ja Lääne suhete kujunemisest alates külma sõja lõpust kuni 21. sajandi geopoliitiliste pingete teravnemiseni. Autor keskendub eelkõige küsimusele, miks lagunenud Nõukogude Liidu ja lääneriikide vahel ei kujunenud välja pikaajalist usalduslikku partnerlust, vaid selle asemel tekkis uus vastasseis, mis meenutab paljuski külma sõja aegseid pingeid. Teos vaatleb selle arengutee peamisi etappe: NATO laienemist, USA ja Euroopa Liidu poliitikat Venemaa suhtes, Vladimir Putini tõusu ning mitmeid rahvusvahelisi kriise, sealhulgas Gruusia sõda ja Krimmi annekteerimist.
Conradi käsitlusviis on mitmekülgne: ta toob esile nii lääneriikide eksimused kui Venemaa sisepoliitilised ja ajaloolised motiivid, mis viisid vastasseisu süvenemiseni. Ta kaardistab, kuidas esialgne lootus koostööle ja Venemaa integreerimisele Lääne institutsioonidesse asendus pettumuse, usaldamatuse ja vaenulikkusega. Autor ei otsi lihtsustatud süüdlasi, vaid pakub nüansseeritud pilti, kus vastastikune mittekuulamine, vastamata ootused ja erinevad arusaamad rahvuslikust huvist mängisid määravat rolli. Eriti keskendub raamat sellele, kuidas Vladimir Putin kasutas Lääne samme sisepoliitilise positsiooni kindlustamiseks ja rahvusliku eneseteadvuse ümberkujundamiseks.
Peter Conradi on briti ajakirjanik ja kirjanik, kes on töötanud pikaajaliselt „The Sunday Timesi“ korrespondendina ning kajastanud Venemaa sündmusi vahetult kohapealt. Ta on varem kirjutanud ka biograafilise teose Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini kohta. Conradi analüütiline stiil ja ajakirjanduslik taust võimaldavad tal esitada keerukaid teemasid selgelt ja faktitäpselt. „Kes kaotas Venemaa?“ on suunatud lugejale, kes soovib mõista rahvusvahelise poliitika allhoovusi ja külma sõja järgse maailma muutumist uueks geopoliitiliseks pingeväljaks.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
