Hitleri klaverimängija

Ernst Hanfstaengl - nii Adolf Hitleri kui ka Franklin D. Roosevelti usaldusalune ­ oli 20. sajandi alguse pöördeliste sündmuste vahetu tunnistaja. Mehest, kes kõigepealt pühendus Hitleri ülestöötamisele, sai hiljem Roosevelti ülisalajase Kolmanda Reichi vastase propagandakava võtmeisik. Putziks kutsutud Hanfstaengl tutvus Hitleriga 1920. aastate alguses Müncheni õllesaalis. Hitleri kõnest lummatuna mõistis ta, et tegu on Saksamaa tulevase juhiga. Harvardi lõpetanud Putzi tutvustas Hitlerit Müncheni kõrgseltskonnale, aitas tal pidada sidet välisriikidega, temast sai natsijuhi isiklik klaverimängija ja partei välisajakirjandusšheff. Lisaks kõigele muule aitas Putzi rahastada "Mein Kampfi mõtles enda sõnul "välja hüüdlause "Sieq heil! ja püüdis korraldada Hitleri kohtumist Winston Churchilliga ning panna füürerit paari Ameerika suursaadiku tütrega. Natsijuhtkonna põlu alla sattunud Putzi pääses Hitleri korraldatud atentaadist napilt eluga. Pärast mõningaid seiklusi Inglismaal õnnestus tal lõpuks põgeneda USAsse, kus töötas Harvardi-aegse vana sõbra Franklin D. Roosevelti alluvuses. Salajase S-projekti väärtusliku liikmena varustas Putzi Valget Maja juhtivate natside elulugudega, analüüsis Hitleri kõnesid ja kirjutas temast 68-leheküljelise psühholoogilise portree, milles kirjeldas füüreri haridust, toitumisharjumusi ning seksuaalelu. Seni salastatud dokumentide, Hanfstaengli kirjatööde ning pereliikmete intervjuude põhjal on Peter Conradi kokku pannud Hitleri ja Roosevelti vahelise puuduva ajaloolüli.