Hedaleni metsa trollid. Norra muinasjutte ja muistendeid

Peter Christen Asbjørnseni koostatud ja vahendatud kogumik „Hedaleni metsa trollid. Norra muinasjutte ja muistendeid” koondab endasse valiku Norra rahvapärimusest, jagades materjali kahte ossa: muinasjutud ning muistendid ja pärimused. Esimeses osas leidub kümme klassikalist muinaslugu, milles tegutsevad kuningad, loomad, hiiglased, kavalad poisid ja muidugi trollid. Nende seas on mitmeid Norra muinasjutuvara tuntumaid palasid, näiteks „Hiiglane, kel polnud südant rinnus”, „Ida pool päikest ja lääne pool kuud” ning „Poiss, kes käis põhjatuulelt oma jahu tagasi nõudmas”. Need lood kujutavad kujundlikult headuse ja kurjuse, kavala ja rumala, vaesema ja võimuka vahekordi, mis on universaalsed ka väljaspool Skandinaavia kultuuriruumi.

Teine osa, „Muistendid ja pärimused”, sisaldab lugusid, mis on oma olemuselt lähemal suulisele ajalookäsitlusele ja kohalikule rahvajutustusele. Siin leiduvad näiteks „Veskipärimused” ja „Jahimees Matthiase lood”, mis räägivad elust väikestes kogukondades, inimestest ja nende kokkupuudetest looduse, loomade või üleloomulike jõududega. Pärimuslikus vormis esitatud lood peegeldavad norralaste igapäevaelu, uskumusi ja hirme, mis on sageli seotud metsiku looduse ja üksildaste paikadega, kust võib ootamatult ilmuda midagi seletamatut. Sellised lood toovad esile piirkondliku koloriidi ja kogukondliku mälu.

Peter Christen Asbjørnsen (1812–1885) oli norra kirjanik ja folklorist, kes koos Jørgen Moega kogus ja talletas Norra rahvajutte 19. sajandil, olles ühtlasi võrdväärne Jakob ja Wilhelm Grimmini tööga Saksamaal. Nende tegevuse tulemusel loodi norra kirjanduse alustekste, mis tõid rahvajutud kirjalikku vormi ning aitasid kaasa Norra kultuurilise identiteedi kujunemisele. Asbjørnseni tööd on mõjutanud põlvkondi lugejaid ning mitmed kogumikus „Hedaleni metsa trollid” leiduvad lood on saanud rahvuslikeks sümboliteks, mis kannavad edasi norra müütilist mõttemaailma ja rahvapärimuse elujõulisust.