Tühi ruum

Peter Brooki raamat „Tühi ruum“ avab teatri olemust nelja erineva vaate kaudu. Teos jaguneb peatükkideks „Mandunud teater“, „Püha teater“, „Räme teater“ ja „Vahetu teater“. Iga osa käsitleb teatrivormi, selle tugevusi ja nõrkusi, pakkudes mõtteainet nii lavastajatele, näitlejatele kui ka publikule. Autor näitab, kuidas teater võib olla ühtaegu nii elav kui ka tardunud nähtus, sõltuvalt sellest, milliseid eesmärke see teenib ja kuidas seda tehakse.

„Mandunud teater“ keskendub klišeelisele ja rutiinsele lavastamisele, kus puudub loovus ja publik jääb passiivseks. „Püha teater“ otsib vastupidi kõrgemat eesmärki ja püüab laval nähtavaks teha nähtamatut, tuues esile inimliku vaimsuse. „Räme teater“ rõhutab otsest ja vahetut mõju, kasutades sageli šokki või robustset väljenduslaadi, et raputada vaatajat välja mugavustsoonist. „Vahetu teater“ seob need erinevad lähenemised kokku, luues publiku ja näitlejate vahel otsese suhtluse ja kogemuse, mis sünnib ainult siin ja praegu.

Peter Brook (1925–2022) oli maailmakuulus lavastaja ja teoreetik, kelle looming mõjutas tugevalt 20. sajandi teatrimõtet. Tema töö hõlmas nii Shakespeare’i lavastusi kui ka eksperimentaalseid katsetusi, sealhulgas rahvusvahelisi truppe ja mitmekultuurilisi projekte. „Tühi ruum“ kujunes tema oluliseks manifestiks, mis mõjutas lavastajate ja teatritegijate arusaama teatrist kui elavast kunstivormist. Brook rõhutas alati lihtsust, kohalolu ja ausat suhet publiku ja lavastuse vahel.