Magnetisööri viies talv

Per Olov Enquisti romaan „Magnetisööri viies talv“ on teos, mis tõstatab küsimusi usu, pettuse ja vastutuse piirimail. Tegevuse keskmes on Meisner, keda tuntakse kui magnetisööri – inimest, kes väidab end omavat eriliselt mõjuvat jõudu, millega ta suudab tervendada ja pakkuda inimestele lootust. Tema kõrval on Selinger, kes paljastab Meisneri tegevuse pettusena, ent ei suuda pakkuda midagi asemele. Romaanis põimuvad kaks vastandlikku positsiooni: kas suuremaks süüdlaseks on see, kes annab inimestele illusiooni, või see, kes selle neilt võtab, jättes nad tühjusesse?

Romaan avab inimhinge haprust ja vajadust uskuda millessegi, mis aitab argipäeva ja kannatusi taluda. Enquist ei anna lugejale lihtsaid vastuseid, vaid asetab ta olukorda, kus tuleb kaaluda, kumb on inimlikum – pettusega seotud lohutus või kainelt tõsiasi, mis jätab lohutuse ära. Teose filosoofiline ja samas realistlik laad tekitab küsimusi tõe ja vale, eetika ja praktilise ellujäämise kohta. Just see mitmekihilisus tegi romaani oluliseks Rootsi kirjandusloos, kus see pälvis kriitikute tunnustuse ja lugejate tähelepanu.

Per Olov Enquist (1934–2020) oli Rootsi kirjanik ja dramaturg, keda hinnati eeskätt tema võime poolest ühendada ajaloolised ja moraalsed teemad sügavuti inimpsühholoogia uurimisega. Tema teosed käsitlevad sageli küsimusi süüst, õiglusest ja inimese valikute keerukusest. Enquisti loomingus on nii romaane, näidendeid kui ka esseistikat, mis on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. „Magnetisööri viies talv“ oli tema kolmas romaan, millega ta tõusis Rootsi noorema põlvkonna juhtivate kirjanike hulka ning mille järel tema loominguline tee jätkus sama jõuliselt nii kodumaal kui ka väljaspool Rootsit.