Esmaspäevad Fannyga

Rootsi kirjaniku Per Gunnar Evanderi romaan „Esmaspäevad Fannyga“ keskendub vaiksele ja melanhoolsele loole kahe inimese suhtest, millel on oma rütm, ajalisus ja vaikimisi kokkulepped. Peategelane, vananev mees, kes on ühiskondlikult tagasi tõmbunud, kohtab igal esmaspäeval Fannyt — naist, kes on oma elus samuti pidanud loobuma paljust, ent kes siiski säilitab kindluse ja rutiini. Nende kohtumised ei ole suured ega dramaatilised, vaid pigem vaiksed ja tagasihoidlikud, ometi kätkeb iga kordumine emotsionaalset sügavust ja varjatud ootust. Räägitakse ilmast, toidust, minevikust ja vahel ka sellest, mis jäi ütlemata.

Romaani tonaalsus on rahulik, peaaegu meditatiivne. Lugejat ei haarata süžeepööretega, vaid juhitakse läbi sisemonoloogide, vaiksete tähelepanekute ja igapäevaelu rutiini. Evanderi stiilile omaselt on tekst tihedalt seotud ajataju ja mälestustega — minevik imbub olevikku, mõjutades peategelase tajusid ja valikuid. Fanny ei ole pelgalt vestluskaaslane, vaid ka peegel, mille kaudu mees saab hinnata oma elu mõtet ja väärtust. Ehkki lugu on lihtne, puudutab see üksilduse ja läheduse piire, küsimust, kas inimesele piisab väikestest sidemetest selleks, et elu tühjus ei muutuks talumatuks.

Per Gunnar Evander (sündinud 1933) on üks Rootsi nüüdisproosa tundlikumaid autoreid, kelle looming keskendub sageli psühholoogilistele portreedele ja äärealadel elavatele inimestele. Tema teosed käsitlevad vaikust, väärikust ja argipäevast valu, mis sageli jääb sõnastamata. Evander on avaldanud hulgaliselt romaane ja novelle, mida iseloomustab minimalistlik stiil ning tugev sisekaemuslik mõõde. „Esmaspäevad Fannyga“ kuulub tema varasemate teoste hulka ning kannab endas kõiki neid jooni, mis on muutnud Evanderi kirjutamislaadi äratuntavaks ja mõjusaks Skandinaavia kirjandusmaastikul.