Taivalvaara näitleja

Pentti Haanpää looming on üldhoiakult valdavalt ühiskonnakriitiline. Selles mõttes on "Taivalvaara näitleja" kirjaniku proosas mõneti eraldiseisev ning selle tähendusrikkust on hakatud alles hiljem, uustrükke lugedes, põhjalikumalt mõistma.
Soome kirjandusteadlased on näinud "Taivalvaara näitlejas" kirjaniku püüdu ühendada traditsiooniline kelmiromaan psühholoogilise romaaniga, täpsustades sel moel, et romaani peategelase jätkuvas rollidevahetuses on rohkemat kui kelmi. Seetõttu on teost nimetatud samal ajal kunstnikuromaaniks, teoseks kunsti ja tegelikkuse suhetest, mille ohtlikuks äärmuseks on elu muutumine näitlemiseks, kus ehedatel inimsuhetel ja tunnetel enam kohta pole, kus ükskõik missugune mask on kujunenud selle mängu põhiolemuseks, ja mille lõpptulemuseks on algupärase identiteedi täielik minetamine, nagu juhtub ka käesoleva romaani "elukunstnikuga".