Urho Kekkonen ja Eesti

„Urho Kekkonen ja Eesti“ on soome ajaloolase Pekka Lilja uurimuslik teos, mis käsitleb Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose suhtumist ja tegevust Eesti suunal läbi mitme aastakümne. Raamat põhineb arhiivimaterjalidel, ametlikel dokumentidel ja isiklikel kirjavahetustel, mis võimaldavad lugejal heita pilgu nii avaliku poliitika kui ka kulisside taga toimunud kontaktide maailma. Eriti keskendutakse Kekkose ametiaja jooksul kujunenud mitteametlikele sidemetele, kultuurikontaktidele ja sõnumitele, mille kaudu ta suhtles Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestiga, säilitades samal ajal delikaatse tasakaalu Soome neutraliteedipoliitika ja isikliku huvi vahel.

Teos toob esile mitmeid vähetuntud episoode, nagu kultuurivahetused, kirjavahetused eestlastega ning Kekkose poolt toetatud initsiatiivid, mis aitasid hoida elus eestlaste sidet Soomega ajal, mil ametlikud kanalid olid piiratud või kontrollitud. Lilja ei idealiseeri Kekkost, vaid kujutab teda pragmaatilise ja samas empaatilisena – riigipeana, kes mõistis väikeriikide haavatavust ning kellel oli isiklik sümpaatia Eesti vastu. Analüüsis vaadeldakse ka, milliseid piiranguid seadis Soome välispoliitika ja millised olid Soome–Nõukogude suhete varjatud pinged seoses Eestiga suhtlemisega.

Pekka Lilja on Soome ajaloolane ja uurija, kelle tööd keskenduvad 20. sajandi Soome välispoliitikale ning Soome ja Baltimaade suhetele. Tema kirjutamislaad on teaduslik, ent kättesaadav ka laiemale lugejaskonnale. „Urho Kekkonen ja Eesti“ kuulub nende uurimuste hulka, mis aitavad avada keerulisi ja sageli varjatuks jäänud teemasid Eesti lähiajaloos, pakkudes samal ajal põhjalikku vaadet ka Soome sisepoliitikale ja diplomaatilisele manööverdusvõimele külma sõja aastatel. Lilja töö aitab paremini mõista, kuidas säilis ja kujunes kahe rahva vaheline side keerulistes poliitilistes oludes.