Õnnelik hommik. Joyciety 1. osa
Õnnelik hommik. Joyciety 1. osa
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatus on autori signatuur.
- Ajakirjade Kirjastus | 2012
- 118 lk | Pehmekaaneline | 162 x 210 mm
- ISBN: 9789949502103
- Keel: eestikeelne
Peeter Wõrgi romaan „Õnnelik hommik“ on esikteos sarjast „Joyciety“, mille esimene osa kujutab eksperimentaalses ja tihti nihestatud võtmes noore inimese eneseotsinguid kaasaegses, fragmenteeruvas maailmas. Loo keskmes on peategelase sisemonoloogiline rännak läbi argiste hetkede, mälusähvatuste ja sotsiaalse ruumi, kus piirid reaalsuse, fantaasia ja iroonia vahel hägustuvad. Tegu ei ole klassikalise süžeekeskkonna või tegevusliiniga romaaniga, vaid pigem teadvuse vooluga, mille keeleline tihedus ja filosoofiline mängulisus viitavad nii James Joyce’i kui ka postmodernse proosa mõjudele.
Romaani keelekasutus on teadlikult kihiline, kohati katkendlik, kohati voolav – täis kultuurilisi viiteid, sisemisi hüppeid ja keelereeglite painutamist. Peategelane liigub läbi linna, kohtumiste ja mõttekäikude, milles põimuvad isiklikud ja ühiskondlikud teemad: identiteet, vabadus, võõrandumine, armastus, kapitalism ja looming. Samal ajal on teoses tunda teatavat absurditunnetust ja kergelt nihkes huumorit, mis loob distantsi ja võimaldab nähtavat kriitiliselt peegeldada. „Õnnelik hommik“ ei esita valmis vastuseid ega terviklikku maailmapilti, vaid kutsub lugejat kaasa ühisele tõlgendamisele ja kahtlemisele.
Peeter Wõrk on eesti kirjanik ja kunstnik, kelle loominguline tegevus liigutab end kirjanduse, keele ja visuaalse kunsti piiril. Tema debüütromaan paistab silma oma julge keelekasutuse, ideelise mitmekihilisuse ja traditsioonilistest jutustamisvormidest loobumisega. „Joyciety“ kui sari viitab ühtaegu nii rõõmule („joy“) kui modernistlikule eksperimentaalsusele (allusioon Joyce’ile), tähistades katset luua omaette kultuuriline ruum, mis peegeldab nii isiklikku kogemust kui ühiskondlikku nihestatust. „Õnnelik hommik“ ilmus Ajakirjade Kirjastuse väljaandel ning esindab Eesti kirjanduses harvaesinevat keelelise ja vormilise vabaduse taotlust.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
