Tülikas laste raamat

Peeter Sauteri „Tülikas laste raamat” on ebatavaline teos, mis nihutab laste- ja täiskasvanukirjanduse piire, segades endas vahetut keelt, argipäevast otsekohesust ja lapse maailma vaatleva pilguga kujutamist. Raamat koosneb lühikestest episoodidest, mis kujutavad lapse ja vanema vahelisi dialooge, arusaamatusi ja ühiselt veedetud hetki. Laps räägib otse ja ilma ilustamiseta, täiskasvanu püüab mõista, aga tihti jääb keele ja mõtte vahel väike nihestatus. Just see nihestatus muudabki teksti kord humoorikaks, kord torkivaks, tuues esile suhtlemise keerukuse ka kõige lähedasemate inimeste vahel.

Raamatu keelekasutus on taotluslikult robustne ja aus, vältides lastekirjandusele omast silumist ja didaktilisust. Sauter ei varja seda, et lapsed näevad maailma teravalt ja et nende küsimused võivad olla täiskasvanule tülikad mitte nende tähenduse, vaid mõju tõttu. Teos ei paku traditsioonilist narratiivi ega õpetlikke järeldusi – pigem loob see pildi killukeste kaudu, kus elu kulgeb oma loomulikus voolus, täis katkestusi, nalju, protesti ja leppimist. Iga peatükk on nagu tilluke stseen, mille kaudu avaneb laps oma eheduses, vanem oma katkematus pingutuses mõista ja säilitada lähedust.

Peeter Sauter (snd 1962) on tuntud oma terava keelekasutuse ja ühiskonnanormide suhtes kriitilise hoiakuga. Tema looming asub sageli tavakeele, iroonia ja eksistentsiaalse peegeldamise piiril, tuues argiolukordadesse sügava allhoovuse. „Tülikas laste raamat” järgib Sauteri varasemat stiili, kuid toob uude konteksti teema, mida eesti kirjanduses harva nii otse käsitletakse – lapse ja vanema suhete kehalisuse, keele ja mõistmise piirid. See on teos, mis sobib pigem mõtlikule täiskasvanule kui noorele lugejale, ja mille väärtus peitub eheduses, mitte mugavuses.