Koduküla

Peeter Lindsaar’i raamat „Koduküla“ on kogumik lihtsaid lugusid ja laaste, mis maalivad pildi elust Eesti maarahva keskel. Välja antud 1954. aastal paguluses Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt, kannab teos endas tugevat koduigatsuse ja mälestuste tooni. Autor pöördub tagasi lapsepõlve ja nooruse radadele, kujutades argiseid hetki, külaelu rütmi ja inimeste omavahelisi suhteid. Need lood ei ole suurte sündmuste kirjeldused, vaid vaiksed, sageli tähelepandamatud fragmendid, mille kaudu joonistub välja üks kogukond ja tema vaimsus.

Lindsaar keskendub oma kirjutistes detailidele, mis muudavad külaelu tunnetatavaks: hooajatööd, ilmamuutused, külalised, igapäevased vestlused. Need kirjeldused on tihti mälestuslikud, peegeldades eluolu sellisena, nagu see oli enne sõda ja pagulust. Kirjanduslik stiil on vaoshoitud ja realistlik, rõhudes ehedale tunnetusele ja rahulikule meeleolule. Teoses pole ülevoolavat draamat ega sügavat konfliktistikku – see on tähelepanelik pilk elu väikestele osadele, mis ajas omandavad üha suurema väärtuse.

Peeter Lindsaar (1894–1965) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes tegutses mitmete ajalehtede ja väljaannete juures ning avaldas loomingut ka paguluses. Tema kirjutised on sageli tugevalt juurdunud maaelu kujutamisse ja rahvalikus väljenduslaadis. „Koduküla“ on talle iseloomulik teos, milles väljendub igatsus kadunud kodumaa järele ning püüd säilitada midagi sellest, mis oli lihtne, ent tähenduslik. Raamat sobib lugejale, kes otsib rahulikku, mälestustele rajatud kirjandust, mis aitab mõista Eesti maaelu argipäeva selle väikestes, kuid püsivates väärtustes.