Vabastamislahingute radadel

Peeter Larini teos „Vabastamislahingute radadel. Lahingutest Eesti NSV territooriumil 1944–1945“ käsitleb Teise maailmasõja lõpuperioodi sündmusi, keskendudes Punaarmee tegevusele Eesti territooriumil. Raamat annab ülevaate Nõukogude vägede pealetungist ja strateegilistest operatsioonidest, mille eesmärgiks oli Eesti taasvallutamine Saksa okupatsioonivägede käest. Läbivaks jooneks on sõjaliste liikumiste kronoloogia, mille kaudu avanevad pealetungi suunad, üksuste liikumisteed ja olulisemad kokkupõrked. Autor kasutab nii arhiivimaterjale kui ka osalejate meenutusi, rõhutades nõukogude armee eneseohverdust ja „fašismi üle saavutatud võitu“ vastavalt tolleaegsele ideoloogilisele raamistikule.

Raamat liigub ajaliselt alates 1944. aasta kevadest kuni 1945. aasta alguseni, kirjeldades põhjalikumalt näiteks Tartu ja Narva lahinguid, samuti tegevust Lõuna-Eestis ning Sõrve poolsaarel. Olulisel kohal on rindetegevuse mõjud kohalikule elanikkonnale ning infrastruktuurile. Samas jäävad raamatus tagaplaanile repressioonid ja tsiviilelanike saatused pärast Punaarmee saabumist, mis peegeldab kirjutamisaja poliitilist konteksti. Käsitlus on põhjalik ja faktipõhine, kuid läbivalt ideologiseeritud ning sõnastatud toonasesse propagandakeelde sobivalt.

Peeter Larin oli Nõukogude sõjaajaloolane, kes keskendus Balti riikide territooriumil toimunud sõjategevusele. Tema töid iseloomustab tugev marksistlik-leninlik raamistik, milles sündmuste tõlgendamine allus tollastele poliitilistele dogmadele. Sellest hoolimata pakub raamat väärtuslikku ülevaadet konkreetsete lahingute kulust ning on ajalooallikana sobiv kriitiliseks analüüsiks, eriti kui seda vaadelda koos teiste allikatega. Teos peegeldab oma ajastu käsitlusviisi, olles ühtaegu nii dokument kui ka ideoloogiline konstruktsioon.