33 keeksi

Peeter Kardi koostatud kogumik „33 keeksi“ toob lugejani valiku humoorikaid ja tabavaid miniatuure, mis ühtaegu jälgivad igapäevaelu absurdi ning avavad inimeste käitumismustreid kergelt nihkes valguses. Lühivormidena esitatud tekstid — „keeksid“, nagu autor neid ise nimetab — meenutavad oma ülesehituselt mõtteteri või päevikukatkeid, milles võib leiduda ootamatuid puänte, vaimukaid tähelepanekuid või argipäeva groteski. Kogumiku keel on napp, ent teravapilguline, ning iga lugu loob oma väikese maailma, mis võib olla ühtaegu äratuntav ja nihestatud.

Raamatu ülesehitus on mänguline, pakkudes 33 iseseisvat tekstikildudest koosnevat hetke, milles autor vahetab sujuvalt registrit – irooniast melanhooliani, mõtlikkusest vaimukuseni. Mõni lugu keskendub linnakeskkonna jaburusele, teine inimsuhete peegeldustele, kolmas aga filosoofilisele pildikesele, mis sünnib ühest juhuslikust vaate- või kuulmispildist. Keeksid on kui keelelised vormikoogid, mille sisu ei pruugi olla magus, ent on alati tihedalt pakitud. Vaatamata sellele, et tekstid on lühikesed, nõuavad nad sageli aeglast lugemist ja järelmõtlemist, sest nende kihtide alla on peidetud rohkem, kui esmapilgul paistab.

Peeter Kard (kodanikunimega Peter Kard) on eesti kirjamees, kelle looming on liikunud ajakirjanduse ja kirjanduse piiril. „33 keeksi“ jääb tema tuntumaiks ilukirjanduslikuks raamatuks, mis väljendab hästi tema käekirjale iseloomulikku lakoonilisust ja mitmetähenduslikku huumorit. Kuigi Kard ei kuulu laiemalt tuntud prosaistide hulka, on tema tekstidel oma kindel koht Eesti lühivormi kirjanduses ning need kõnetavad eelkõige lugejat, kes hindab vaimukat ja sisukat sõna kasutust ilma liigse ilustamiseta.